Estonian Academy of Arts

Year:2014

Type:Open Competition

Scale:12000 m2

Status:I Prize, Ongoing

Client:Estonian Academy of Arts

Team:Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Eik Hermann

Pakume välja ühendada olemasoleva hoonekompleksi eri ajajärkude kihistused uue hoonemahu abil, mis kihid orgaaniliselt ühendab ja toimib hoone südamena, ning liita hoonetesisesed käiguteed südant läbivaks vereringeks. Vereringet toetavad visuaalsed ühendused läbi sisehoovi ja vertikaalne sisehoovi jätkamine hoovi põhjaküljel asuva hoone seinal. Selle asemel et luua originaalsusest särav teos, oleme taotlenud ruumi tekkimist, mis vaimselt ja füüsiliselt toetaks säravate ja mõtestatud teoste loomist selles hoones edaspidi (skeletaalne ruum).

Süda (ühtsustav alge). Endise Rauaniidi sukavabriku krundi hoonestuses on erinevate aegade ja eri karakteritega ehitusjärke. Neist moodustuvat mitmekesist kooslust pidasime väärtuseks omaette ja säilitasime võimalikult palju vanu fassaadiosasid. Kahjuks on Sukavabriku hoonete kõige esimesed järgud (hooned 1 ja 3) hilisemate juurdeehituste käigus lootusetult rikutud. Asendasime hoonekompleksi selle osa uue mahuga (nö ajaloo vigade parandus). Nii tekib hoonekompleksi keskele logistiline süda, milles asub üldainete ruumiplokk ja mis lahendab vanade hooneosade vahelised ebaühtlused. Siitkaudu toimub ka hoonesse sisenemine.

Vereringe (mitmekesistav alge). Loomingu puhul on üks olulisi inspiratsiooniallikaid teiste teoste tekkimise ja alternatiivsete tegemisprintsiipide kogemine. Nii on kunstiülikooli eri osakondadel suur vastastikku rikastamise potentsiaal. Oma lahendusega tegime võimalikult lihtsaks maja peale uitama minemise, et uusi ideid ja hingamist leida. Ringiuitamast ja teoksilolevusega nakatumist toetavad horisontaalsed ja vertikaalsed ühendused ning võimalus juba koridori pealt näha, mis erinevates ruumides toimub; samuti visuaalsed ühendused sisehoovi ümber liikuva liikumiskoridori kaudu ja vertikaalne sisehoov ehk sisehoovi põhjapoolse hoone (nr 7) küljes asuv terrasside, kasvuhoonete ja ühisruumide grid.

Skelett (elastse tooriku alge). Tööstusruumile iseloomulikult on endise sukavabriku ruumid askeetlikult tegemisekesksed – ruum on siin tooriku kujul, skeletina, mis võimaldab seadmeid paindlikult vahetada ja ümber paigutada ning töötamisviise muuta. Kunstikooli puhul annab tooriklikkuse säilitamine lisaks ruumilisele paindlikkusele ka teise eelise: ka loomingus on tihti vaja tagasi liikuda mõtte ja kujutluse toorkujule, mida sedasorti ruum esindab ja esile kutsub. Kerkib kujund elastsest toorikust, mis võib võtta mitmeid kujusid, aga mis tõmbub lõpuks tagasi oma kujutusse, et võimaldada uute nägemuste esilekerkimist ja maja muutumist selle asukatega ühes hingamisrütmis.

Oleme niisiis pakkunud välja hoone kui vereringkonna ja tugielundkonna. Usume, et ülejäänu suudavad noored kunstnikud-disainerid ja nende juhendajad ise siia sisse ja ümber luua.

Jaan Poska sculpture

Year:2014

Type:Open Competition

Status:Honorary Prize

Team:Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Eik Hermann, Kristiina Tuubel (TAIKONAUT)

Pakume oma lahendusega välja kujundi, milles on ühte sulatatud mitu Jaan Poska elu ilmestavat teemat, mille ühisnimetajaks on dünaamiline tasakaalukus: suutlikkus endale kindlaks jääda ka ebakindlates oludes, võime ühildada pealtnäha vastandlikke suundumusi ja tasakaalukas edaspüüdlikkus.
Jaan Poska elus ja töös ilmnevad mitmed pealtnäha vastandlikud suundumuspaarid, ometi suutis ta neid kadestusväärsuse tasakaalukusega koos hoida ning lausa enda tugevuseks muuta. Poska sündis Eesti soost perre, kasvas üles ja omandas üldhariduse venekeelses keskkonnas, jäädes samas lõpuni Eesti-meelseks. Eeliseid, mida Poskale andsid laitmatu vene keele oskus ja Vene mõttemaailma tundmine Tartus 1920. aastal aset leidnud Eesti-Vene rahuläbirääkimiste ajal Eesti delegatsiooni juhina, on raske üle hinnata. Poska elu algas muldpõrandaga talutoast, selle lõpuaastad aga möödusid suures ja uhkes elamises omaette salongiga regulaarseteks külaliste vastuvõttudeks. Ometi ei unustanud
Poska kunagi oma tagasihoidlikke juuri – sellest annavad eri tasanditel märku nii tema korduvalt paigatud tööportfell, tema pragmaatilisus, võime alati kahe jalaga maa peal püsida kui ka asjaolu, et ta kaasas Eesti-Vene läbirääkimiste meeskonda mitmeid oma kodukandi mehi. Suutlikkus ebastabiilses olukorras endale kindlaks jääda ja siiski vastaspoolte vahel ühismeelt tekitada avaldub Poska puhul enim just sündmustes, mille järgi Eesti rahvas teda tõenäoliselt kõige paremini mäletab, nimelt Eesti-Vene rahuläbirääkimistes, kus tema vankumatus ja tasakaalukus võitis lõpuks ka vastaspoole sümpaatia ning viis märkimisväärselt soodsate lepingutingimusteni ja – mis peamine - Eesti riigile ajaloolise iseseisvuse saavutamiseni.
Pragmaatilisus ei ole tingimata positiivne omadus: see võib tihtipeale suubuda olemasoleva olukorraga leppimisse ning lühiajaliste hüvede tagaajamisse. Kuid Poska puhul seda öelda ei saa. Tema elu iseloomustab tasakaalukas, kuid sitke edasipüüdlikkus, mis lubas tal jõuda esimeseks eestlasest tunnustatud vandeadvokaadiks (mis omakorda avas tee teistele eestlastest vandeadvokaatidele) ning esimeseks eestlasest Tallinna linnapeaks.
Meie poolt väljapakutud lahendus sõlmib eelpool mainitud aspektid kokku üheks abstraktseks kujundiks:
1. Pinge kitsa aluse ja Poska stabiilse kehahoiaku vahel väljendab tema võimet ebastabiilses olukorras tasakaalu hoida.
2. Kaks lahknevalt algavat haara, mis suubuvad üheks laiemaks jooneks, väljendavad Poska oskust ühildada vastandlikke poolusi nii endas kui endast väljaspool.
3. Poska sitket edasipüüdlikkust väljendab külgvaates järjekindlalt tõusev joonesuund.
4. Poska varakult lõppenud elu, mis ei lubanud tal oma saavutatut täiel rinnal nautida, väljendab asjaolu, et tema kuju ei paikne päris tõusva joone tipus – joon jätkub, viidates tähenduslikkusele, mille tema teod omandasid alles edaspidistes sündmustes, ja uutele võimalustele, mis tänu nendele tekkisid.
Usume, et lisaks ühe Eestile kriitiliselt olulise inimese mälestamisele omavad mainitud aspektid - tasakaalukus ebastabiilses olukorras, eri suundumuste ühildamise võime ja edasipüüdlikkus – ka laiemat üldistusjõudu: need toimivad ka tulevikku vaatava meeldetuletusena sellest, et hetkel saavutatud tasakaal on endiselt habras, vajadus vastandlike pooluste vahel ühismeelt leida ja hoida on endiselt õhus ning enesega rahulejääv paigalseis tõotab tumedamat tulevikku. Nii kehastab meie poolt väljapakutud lahendus Jaan Poska mälestussambale oma mängulise, dünaamilise iseloomu kõrval (või just tänu sellele) ka ühte kaalumist väärivat käitumismudelit või eeskuju edasiseks.

Tallinn Harbour area urban planning

Year:2014

Type:Open / Invited Competition

Scale:90000 m2

Status:Honorary Prize

Client:Port of Tallinn

Team:Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla

Planeeringulised ideed
Tänases olukorras justkui tühjal territooriumil ja selle kontaktalal on tegelikult mitmeid keskkondlikke, ruumilisi ja kokkuleppelisi tegureid, mis planeeringulist lahendust mõjutavad:
Ala piirnemine merega on keskkondlikust seisukohast kindlasti üks olulisemaid. Mere äärde tuleb tagada ligipääsud. Siin on mõnus suvel jalutadada ja kruiisilaevu vaadata. Merele avanevaid vaateid nii planeeringu alalt kui ka planeeritavast hoonestusest on maksimaalselt ära kasutatud. Samuti on arvestatud mere poolt kvartalile ja linnale avanevate vaadetega.
Välisruumi, terrasside ja funktsioonide paigutamisel on arvestatud päikse ja ilmakaartega. Sisetänav tekitab tuultele varjatud kuid päikselisi platse kvartali sisemusse.
Üldplaneeringuga määratud rohekoridor piki Rumbi tänavat mere suunas ning samal teljel kulgev rannapromenaad, mis liigub mere äärt mööda Logi tänava planeeritud majade poole on konkreetsed linnaehituslikud ruumilised kokkulepped millega tuleb arvestada ning mis ala kasutust tulevikus kindlasti mõjutavad.
Logi tänava hoonestuse lahendus on kehtiva detailplaneeringuga üsna täpselt fikseeritud. Kuigi arhitektuursed detailid on veel lahtised võib arvestada, et alast põhja suunda tuleb viis pikliku kujuga hoonet, mille vahele jääb avalikult kasutatav linnamaastik.
Ülalnimetatud tegureid arvestades joonistuvad välja uue kvartali planeeringulised ideed.
Kehtiva üldplaneeringuga määratud rohekoridor piki Rumbi tänavat kuni mereni määrab ala lõunaservale laia päikeselise tänavamaastiku. See on 25-55m laiune ala koos puiestee, haljasalade ning erinevate istumisvõimalustega. Rohekoridoriga parallelselt on kavandatud  kanal, mis saab vett läbi truubi merest. Kanali lõuna poolsel serval on astmestik kus saab istuda, üle kanali lähevad laiad sillad. Linna poolt liikuja näeb siit juba merd ja kruiisilaevu. Kruiisituristid, kes siit kaudu linna poole liiguvad, näevad taamal nii City kui Vanalinna torne. Rohekoridori äärse hoonestuse tänavafront on linnaga suhtlev – siin asuvad erinevad kaubanduse ja teeninduspinnad. Rohekoridori keskmine osa on laiendatud moodustades väikese väljaku erinevate tänavakohvikute jaoks.
Rohekoridoriga sarnane linnaruum jätkub ka mereäärsele promenaadile. Promenaadil on samuti kavandatud nii madal- kui kõrghaljastust, haljasalasid, erinevaid liikumis- ning istumisvõimalusi.
Promenaadi põhjapoolse otsa juurest algab diagonaalne vaatekoridor kust avaneb vaade Oleviste kiriku tornile.
Vaatekoridor on oma olemuselt kogu kvartalit tervikuks siduv kaubandus ja teeninduspindadega ääristatud vahekäik ehk sisetänav. Sisetänav laineb kohati väiksemateks väljakuteks, kus saab korraldada erinevaid sündmusi. Sisetänavat ääristav hoonestus ning väljakute asukohad on kavandatud nii, et väljakud saavad piisavalt päikesevalgust. Siia on kavandatud väikevorme ja haljastust, välikohvikuid kust avanevad ootamatud vaated mere ja vanalinna suunas. Sisetänaval tekkiv linnaruum on tihe ja inimmõõtmeline, luues hubase ja tuulte eest varjatud keskkonna. Sisetänav koos väljakutega on ala kuhu saab kujundada oma eripärase identideediga miljöö, seetõttu on sisetänav ka kvartali maamärgiks.
Sisetänavale pääseb kõikidest kvartali külgedest – üks ligipääs on mere poolt ja üks Logi tänava poolt ehk vaatekoridoride tippudest, üks ligipääs on Logi ja Tüüri tänava ristmikult, üks ligipääs Tüüri tänavalt ning üks ligipääs Rumbi tänava ehk rohekoridori poolt. Sedasi on tagatud kvartali toimimine iseseisvalt kuid ka siis kui naaberalad välja arendatakse. Nt. tulevasel Logi tänava elanikul on kvartali büroosse või teeninduspindadele väga kerged ligipääsud.
Sisetänav ning selle ligipääsud kvartali servadest määravad ka kvartali krundijaotuse. Ideeliselt on võimalik kogu ala arendada ka ühe krundi kaupa.
Energiasäästlikuse põhimõtteid järgides võiks kasutada merd nii kütte- kui jahutusallikana. Rohekoridori loodud kanal lihtsustab sillutatud alalt sadevete äravoolu.

Arhitektuurne idee
Arhitektuurselt on mahud nagu kildudeks purunenud jäämassiiv, mille lõhed on tekkinud ruumiliste mõjude tõttu. Jäätükid tähistavad kvartalis hoonestuse gruppe ning tükkide vahele tekkinud tühimikud sisetänavat, ligipääse ja väljakuid. Mahtude plaaniline murdmine võimaldab hoonetest paremaid vaateid ning tagab ruumides paremad valgustingimused.
Mahud paiknevad ala servades tihedamalt ja defineerivad kvartali piiri, kvartali sisemuses murenevad õhulisemaks struktuuriks.
Kvartal on ääristatud lõuna poolt rohekoridoriga, ida poolt promenaadiga, põhja poolt Tüüri tänavaga ning lääne poolt Logi tänavaga. Hoonestus moodustab kõikides kvartali külgedes konkreetse tänavafrondi, mida katkestavad selgelt artikuleeritud ja kaetud portaalidena kvartali sissepääsud.
Mahtude kavandamisel on arvestatud Logi tänava kortermajade teljestikuda nii, eri kvartalite majade otsad ei satuks täpselt vastakudi vaid vaataksid teineteisest mööda võimaldades paremaid kaugvaateid mõlema ala hoonetest.
Kvartali hoonestus on kavandatud ühe kõrgusega.
Hoonete funktsioonide osakaalude määramisel on lähtutud võistlustingimustest, samas on tänu paindlikule tüpoloogiale funktsioonid lihtsalt ümbermängitavad. Ala täisehituse ja haljastuse protsendid arvestavad üldplaneeringuga.

Mardi 9 & 11 Apartment Building

Year:2014

Type:Invited Competition

Scale:3860 m2

Status:I Prize; Ongoing

Client:Barensholm OÜ

Team:Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla

Mardi tänava kortermaja idee on edasi kanda Keldrimäe ajaloolist hõngu, kus hoonestus oli tihe ning inimmõõtmeline. Uus kortermaja on jagatud kolmeks väiksemaks erineva välisviimistlusega ja mahuliste liigendustega osaks, nii moodustab uus maja ümberkaudsete ajalooliste hoonetega linnaruumiliselt tervikliku ansambli.
Tagasi astuv ning rõdudega liigendatud esifassaad lisab suurele hoonemahule inimliku skaalat ning pakub lõunapool paiknevatele korteritele piisava suurusega rõdusid / terrasse.
Rõdude laius on valitud selliselt, et mahuks söögi laua taga einestama ning lõuna- ja õhtukaare päikest nautima.
1. korruse tänava perimeetrisse on paigutatud maksimaalselt äripindu.
Trepikodade vahele 1. korrusele ning osaliselt -1 korrusele parkimiskohtade otstesse on paigutatud korterite panipaigad. Lisaks on mõlema trepikoja juures üldkasutatavad panipaigad jalgrataste ning lapsevankrite hoiuks.
Hoone on kavandatud -1 ja 1. korrusel post-plaat süsteemis, mis võimaldab hilisemaid ümberkorraldusi äripindadel. 2. kuni 7. korruseni on planeeritud kandvad raudbetoon seinad.
Magamistubade aknad on planeeritud kahes osas – ülemine avatav ning alumine mitteavatav. Selline lahendus võimaldab alumist akent käsitleda kui piiret ning akent tervikuna kui “prantsuse” rõdu.

“Nobjekt” installation

Year:2013

Type:Installation

Status:Built

Team:Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla (KUU); Maarit Murka, Vytis Puronas

Nobjekt ei otsi vaatajat. Tegemist ei ole teose ega sõnumiga. Ülespanekut iseloomustab kõige paremini sõnapaar- no objekt, mitte objekt. Vorm ei oma tähendust iseenesest, vaid toetab ja ümbritseb mõtet ning protsessi. Projekti on kaasatud eri valdkondade esindajad, siduvaks jooneks huvi leida ühisosa, mis on hetkes eksisteeriv ja ei tegele niivõrd uue vormi loomisega, kuivõrd vana vormi analüüsi ja struktureerimisega.

Idee motivaatoriks sai klassikaline kasti kujund, mis omab ise tugevat märgilist tähendust ja iseloomustab koostoimimise printsiipe. Mis on kasti sees, on kasti sees ja mis jääb kastist välja, on kastist väljas põhimõte. Publiku jaoks loodi eri tasanditega ruumiemotsioon, mis mõtestab loomisprotsessi erinevaid aspekte. Nobjekt viib vaataja kolmele eri tasandile, mida Freud on kõige paremini sõnastanud: Id ehk Miski, Ego ehk Mina ja Superego ehk Ülimina. Id-i mõttelaadi on kutsutud primaarprotsessiks. Ego on ratsionaalne, naudingut edasilükkav, probleeme lahendav ja ennastsäästev mõttelaad. Ego tegevused hõlmavad intellektuaalseid valdkondi nagu taju, loogiline mõtlemine ja mälu. Ego on juht, kes langetab raskeid otsuseid. Superego areneb välja kõige viimasena ning kontrollib Ego käitumist ja ka mõtteid. Superego on ühiskonna viis korra saavutamiseks.

Nobjekti tasandid, mis läbivad kasti vormi, sümboliseerivad Ego ning selle all ja kohal olevat. Ruumis liikudes on vaatajal võimalik ennast eri tasandite vahel tunnetada ja tajuda loomingu psühholoogilisi diskussioone. Freudi sõnul ei ole Id- l, Egol ega Superegol kindlaid piire ja nad pigem sulanduvad üksteisesse. Ühiskond eeldab selle liikmetelt korda ning vormi. Kaasajal kasutusel olev kastisüsteem ühiskonnakihtide ja liikmete vahel ilmestab olukorda, kus Ego ennast säästev mõttelaad hästi peegeldub. Kastidesse paigutatakse ka vabamõtlejad ja loomeinimesed. Inimkond on tasandite vahel stagnatsioonis.

Tallinn Architecture Biennale

Year:2013

Type:Exhibition work

Client:Eesti Arhitektuurikeskus

Team:Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla (KUU), Eik Hermann, Siiri Vallner (KAVAKAVA)

Taaskasutades sotsialismi: Narva maantee / TAB kuraatornäituse töö UUS HOLLAND

Narva maantee kujunemisel on mitmed sotsiaalsed ja poliitilised põhjused. 20. sajandi alguses asus Narva maantee keset sadamarajooni, kus oli palju kitsaid tänavaid ja kanaleid. Vaatamata pealtnäha huvitavale tänavavõrgustikule ei olnud rajoon hea kuulsusega, sest oli elupaigaks ka kõige vaesematele elanikkonnakihtidele.
Juba Eesti Vabariigi algusaastatel hakati Narva maanteest aegamisi kujundama esindustänavat. Tõelise hoo sai see protsess sisse siiski alles peale Teist maailmasõda. Protsess kulmineerus ettevalmistustega 1980. aasta olümpiamängudeks, sest just mööda seda tänavat liikusid kõrged külalised Pirita Purjespordikeskuse suunas. Peamiseks esinduslikkuse saavutamise võtteks oli kõige ebasobiva vaateväljast blokeerimine: mereäärne piiritsoon ja tööstus varjati katkematu hoonestusega; mere poole suunduvad tänavad taandati kangialusteks läbipääsudeks või muudeti tupiktänavateks. Mere poole jääv ala määrati sellega linnaehituslikus plaanis “kopitama” ning Narva maanteest sai üks Tallinna igavamaid tänavaid.
Taasiseseisvumise järel probleemid linnakoega üksnes süvenesid. Narva maantee täitus autodega ning kvartalisisestest hoovidest said kinnised parklad. Kangialused ühendused mere suunas suleti sellega lõplikult.
Nii võib rääkida kaheetapilisest protsessist: Nõukogude aja massidekesksus ja individuaalsete algatuste pärssimine valmistas pinnast ette sellele järgnenud äärmuslikuks enesekesksuseks. Näiteks suretas kolhooside loomine välja elujõulise väiketootjate võrgustiku ning supermarketid ja intensiivne põllumajandus said sestap nagu lahtistest ustest sisse murda. Millestki samalaadsest saab rääkida ka avaliku ruumi puhul: avaliku ruumi käsitamine äärmuslikult avatuna tekitas iseseisvuse tingimustes vastureaktsioonina vajaduse täielikult sulguda individuaalsetesse kookonitesse; “ülalt alla” planeeringud tõid kaasa võimetuse ühistegevuslikuks konstruktiivsuseks; massidekeskne ökonoomsust taotlev ühistranspordisüsteem asendus valutult autokultusega. Narva maantee ja selle lähiümbrus on selles mõttes ehe musternäide hoopis laiemast probleemidevõrgustikust.
Mida selles olukorras ette võtta?
Narva maantee võidaks oluliselt mitmekesisuses, kui lõhkuda kuiv ja monoliitne tänavafront ning taastada mere poole suunduvad läbipääsud. Häda on aga selles, et tänavafrondi tagune linnaruum on aja jooksul lootusetult kängunud – läbipääsuteed jõuaksid läbi eimillegimaa tarani, mis ümbritseb sadama suletud territooriumi. Peale suhteliselt sissepoole pööratud Tallinna Ülikooli linnaku puuduvad selles kandis igasugused ligitõmbavad punktid. Niisiis on tegemist surnud ringiga – ala on kängunud, sest puuduvad ligipääsud; aga ligipääsud puuduvad, sest ala on kängunud. Kuigi on ilmne, et alal on potentsiaali, on vaja patiseisust välja murda.
Nõukogude riik sündis kollektiivsuse tähe all. Ometi jäi koostööideaal selles üksnes sõnakõlksuks, sest kõik otsused sündisid kõrgemal ning ülejäänuil ei jäänud üle muud, kui kuuletuda. Hoopis enam käiksid mainitud ideaaliga kokku “alt üles” toimuvad otsustusprotsessid, mis lähtuvad kogukondlikest algatustest. Nii ei pea me ka Narva maantee ja selle lähiümbruse puhul õigeks panna ette lõpuni viimistletud lahendusi. Hoopis olulisemaks ülesandeks peame kohaliku kogukonna teket ja aktiveerimist. Et see juhtuks, oleks vaja kaht asja: esiteks peaksid kohalikud elanikud tajuma endist Uus-Hollandi piirkonda ühtse identiteediga alana; teiseks peaksid nad tajuma selle piirkonda potentsiaali, selle võimaluste välja, mis ulatuks oluliselt kaugemale sellest, mis parajasti silmaga näha on. Pärast seda oleks kohalike tõmbekeskuste teke ja uute läbipääsude loomine üksnes ettevõtmise küsimus. Aga kuidas nii kaugele jõuda? Selle lahtise küsimuse sümboliseerimisega tegeleb ka meie näituseprojekt.

 

Kiviõli Adventure Centre

Year:2008-2010

Type:Administration building

Scale:1600 m²

Status:Built

Client:SA Kiviõli Seiklusturismikeskus

Team:Koit Ojaliiv

Karepa private house and harbour building

Year:2013

Type:Open Competition

Scale:60m2, 100m2, 180m2

Status:I Prize

Client:Restezin OÜ

Team:Joel Kopli, Koit Ojaliiv

Arhitektuurivõistlusega otsiti „ühelt poolt kaasaegse eesti maakodu ning teisalt kaasaegse väikesadama hoone eskiislahendust, mis lähtuksid Lahemaa ja täpsemalt Karepa piirkonna külaarhitektuuri ruumilistest ja kultuurilistest eripäradest“. Antud tööga on püütud kaasajastada Eesti mere äärset maakodu lähtudes nii sisulistest kui ka keskondlikest aspektidest. Sadamahoone puhul on eesmärgiks võetud, et uus sadamahoone saab olema Türineeme poolsaare ruumiline ja ka sisuline atraktor.
Eluhoone
Eluhoone kujuneb seest väljapoole arvestades seejuures kuidas perekond siin elab ja toimetab; milline on argipäeva kulgemise rütm jne. Hoone loomisel sai aluseks võetud arhetüüpne Põhja-Eesti rehielamu, kus ümber rehetoa paiknesid erinevad kambrid ja ulualused. Rehetuba oli selle hoonetüübi kese. Rehielamu olemust kaasajastades oleme rehetoa põhiplaani muutnud ruudu kujulisest risti kujuliseks nii, et hoone kese ulatub kõikides hoone külgedes peaagu välisfassaadini luues igale hoone küljele ulualuse. Erinevad funktsioonid koonduvad ümber keskse ala või ka vastupidi – keskne ala on viidud läbi eri funktsioonide fassaadini.  Keskse ala ja fassaadi piirile tekib igas suunas ulualune, millel on igas suunas ka eri funktsioon. Ulualused pikenevad räästa alt välja terrassideks.  Eluhoone paikneb poolsaare tipus, mis võimaldab hoone kolmest küljest kontakti merega. Lahendus pakub välja kõigis artikuleeritud vaateid kõigis kolmes suunas. Sisemine ruumilahendus on paigutatud vastavalt päikese liikumisele. Hommiku päikesesse (ja ühtlasi sadama suunas) avaneb köök. Elutoa suund on õhtupäikesesses (ja ühtlasi ranna suunas). Kõige kaunima vaate – päikese valgustatud põhjakaare mere – suunda on orienteeritud söögituba. Ulualuste kaasaegse lisandina on ette nähtud liigend- või lükandluugid. Luugid on kaitseks nt. karmimate ilmastikuolude või paharettide eest. Samuti võimaldavad luugid erinevatel terrassidel erinevaid varjatud ja poolvarjatud stsenaariume luua. Avatud asendis annavad luugid fassadidele huvitava lisakihistuse andes vihjeid kunagise piirvalvetorni konstruktsioonide esteetikast. Sarnast võtet on kasutatud ka abihoone akendel. Esimese korruse funktsionaalsete ühikute siseruumi poolsed seinad on massiivseinad, mis aitavad stabiliseerida hoone sisekliimat. Hoone teisel korruse ühisala jätkub samuti räästa aluse ulualuse ning rõduga õhtupäikese suunas. Ülejäänud külgedele on teisel korrusel paigutatud magamistoad ja abiruumid.
Abihoone
Eluhoone abihoone on lahendatud võimalikult lihtsa ja ratsionaalsena nii mahult kui sisult. Kaks magamistuba on merepoolsete vaadetega kõrvuti. Nende vastas on garaaž ning garaaži ja magamistubade vahele jäävad väike tuulekoda ja koridor ning WC. Abihooone on kavandatud „laka paealsega“. See vähendab köetavate ruumide mahtu ning võimaldab nt. suvekuudel rohkemaid magamiskohti.
Sadamahoone
Sadama hoone kujunemisel sai oluliseks aluspunktiks võetud olemasolevate paadikuuride rütm ning siluetid mere poolt vaatades. Uue sadamahoone mere poolne siluett järgib olemasolevate paadikuuride siluetti moodustades nendega ühtse tervikansambli. Sadama sissepääsu poolne sein on lükatud kergelt viltu millega on loodud olulisemate sissepääsude ette kaetud terrass. Katuse kuju ja kalded on nii ida kui lääne küljel sarnased paadikuuridega kuid kuna hoone järgib täpselt detailplaneeringuga ette antud hoonestusala siis on maja justkui diagonaalselt pooleks lõigatud. Kokkuvõttes on keskkondlikest mõjutustset, funktsionaalsest skeemist ning tehnilistest piirangustest vormunud atraktiivse välisvormiga kuid sisult lihtne sadamahoone. Ka sadama hoonel on sarnaselt abihoonega ette nähtud võimalus pööningu kasutamiseks.

Puppet Theatre extension

Type:Open Competition

Scale:1150 m2

Status:Honorable Mention

Client:Estonian State Puppet Theatre

Team:Joel Kopli, Koit Ojaliiv

Võistlustöös on pakutud välja Nukuteatri juurdeehituse arhitektuurne visioon. Võistlustöö eesmärk on vanalinna konteksti silmas pidades siduda omavahel muuseumi- ning teatrimaja hoovipealse juurdeehituse abil ühtseks funktsionaalseks tervikuks. Juurdeehituse koosseisus on lahendatud suur „blackbox“ tüüpi teatrisaal koos abifunktsioonidega ning katuseterrass. Korrigeeritud on ka vähesel määral olemasolevate hoonete ruumiprogrammi.

Üheks peamiseks ideeks on uue hoone abil kahe olemasoleva hoone visuaalne ühendamine sellisel viisil, et lõpptulemusena joonistuksid kõik kolm hoonet tänavalaotises selgelt välja. Seetõttu on hoone kõrgem külg paigutatud lubatud ehitusjooneni olemasolevate hoonete vahele järgides nende räästa ja harja kõrgusi. Uus fassaad saab alguse väikese tagasiastega muuseumihoone tulemüürist ning liigub teatrihoone poole paralleelselt muuseumihoone esifassaadiga. Sarnaselt olemasoleva aiaga muudab fassaad ühel hetkel suunda ning liitub lõpuks teatrihoone sisehoovi tagumise seinaga. Selline lahendus suhtub lugupidavalt teatrihoone tänavapoolsesse mahtu tuues viimase hoonetegrupist selgemini esiplaanile. Väike sisehoov jääb seega Nunne tänava sihile avatuks. Paraneb ka päevavalguse pääsemine teatrihoone fuajeesse.

Fassaadi materjaliks on valitud vanalinnas laialt levinud paekivi. Olemasolevate hoonete hoovi poolsed küljed on samuti laotud paekivist, mistõttu liitub uus fassaad olemasolevate seintega justkui valatult. Uus maht on kui tagasihoidlik vahelüli kahe ajaloolise hoone vahel aidates viimastel oma eristumisega tänavapildis paremini esile tulla. Sulandamaks uut fassaadi Nunne tänava olemusega on uues fassaadis kasutatud muuseumi fassaadi akende rütmi. Kuna aga teatrisaali tagumine külg, millel puudub vajadus päevavalguse jaoks, hõlmab suurema osa uuest fassaadipinnast siis puudub vajadus ka reaalsete akende jaoks. Sellest tulenevalt on fassaadil kasutatud aknaid markeerivaid nišše, mis on müüritud vertikaalse vuugiga peakividega. Vastavalt vajadusele ning korruste kõrgusele on akende niššide vahel üksikud suuremaid akna- ja ukseavad, mis
annavad kogu uue hooneosa fassaadile teatrile omapärase salapära.

Teisieks oluliseks ideeks oli erinevatele tasapindadele hoovide ja terrasside loomine, et lisaks kirjeldatud ruumiprogrammile luua uue hoonega kogu kompleksile veel lisaväärtusi. Hoone esimese korruse uue fuajee osa kõrvale jääb sisehoov kuhu saab rattaid parkida ning etenduse vaheajal värsket õhku hingata. Hoovi kõrval on abiruum kuhu on ette nähtud sorteeritud prügi kogumise konteinerid, hoovi / maja korrastuse inventar jmt. Teise korruse fuajee kõrvale on tekitatud terrass-aed, mis on intiimsem ja kuhu on paigutatud konteiner haljastust. Teatri poolses nurgas on osa terrassi käidava klaaspõrandaga, mis tekitab huvitavaid perspektiive ja mängulisust. Kolmandale korrusele teatrisaali peal paikneb teatrisaaliga praktiliselt samas mõõdus terrass-välilava, mille ruumilised tingimused on sobivad väga erinevateks stsenaariumiteks.
Siin saavad toimuda etendused, välikino, välinäitus, hooajaline välikohvik jmt. Välilava kõrval paiknev kohvik-galerii rikastab ruumi mitmeti kasutatavust veelgi.

Uue hoone tasapindade kõrgusmärkide planeerimisel on oluliseks peetud universaaldisaini põhimõtteid. Korruse kõrgused on planeeritud nii, et need ühtiksid olemasoleva teatri korruse kõrgustega. Lisaks on uude hoonesse planeeritud lift, mis ühendab omavahel kõik korrused keldrist kuni katuseterrassini.

The concept of contemporary loghouse

Year:2013

Type:Private House

Scale:100-400m2

Status:Ongoing

Client:Finnlamelli Eesti OÜ

Team:Joel Kopli

The main idea behind this project is to follow long traditions of loghouse architecture while still providing modern and contemporary aesthetic that matches the needs of nowadays people. By linking the traditions with contemporary architecture the house becomes suitable for many different surroundings.

The wooden house is based on the 3×5.4m unit. Without losing overall concept it provides different opportunities to adjust the volume of the building or the space program according to the needs of inhabitant.

The proposed solution is suitable for a family of 4-6 members. The house is divided into three different zones: on the right wing there are mainly bedrooms, on the left auxiliary rooms and in the middle the spacious livingroom with kitchen and dining.

Livingroom is the “heart” of the building. High ceiling and large glass windows gives „air“ and if possible, offers stunning views to the surrounding. Livingroom can be opened to the private terrace protected by two wings of the building. Livingroom ceiling becomes smoothly eaves which breaks boundaries between internal and external even more. In the middle of the livingroom there is an open fireplace that divides the livingroom into different zones and creates warm feeling of home.

The best solution would be when longest side of the house is oriented to the south or north. In summertime the salient roof protects the livingroom against direct and excessive sunlight while in wintertime the sun gives passive energy through large windows.

In both exterior and interior there has been used natural and dignified materials such as wood – logs and plywood, stone and steel.

Tartu mnt 85 site analysis and schematic design for new office complex

Year:2013

Type:Office Building

Scale:21000 m2

Client:Riigi Kinnisvara AS

Team:Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla

Otepää house

Year:2013

Type:Private House

Scale:200 m2

Client:Finnlamelli Eesti OÜ

Team:Joel Kopli

Hoone jalajälg tekib kauni vaate maksimaalses avamises kõikidele peamistele hoonesisestele funktsioonidele. Sellest tulenevalt laieneb loodefassaadi- ning aheneb kagufassaadi perimeeter. Et vaadet võimaldada veelgi enam
on loodefassaad planeeritud täies ulatuses kahe korruselisena.
Hoonesisesed funktsioonid on paigutatud arvestamaks päikese päevast liikumist – köök paikneb hommikupäikeses, elutuba lõuna- ja õhtupäikeses ning saun hilisõhtuses päikeses. Magamistubade paiknemine loodeküljel võimaldab rahulikku und hommikutundidel ning päikeseloojanguga uinumist õhtutundidel.
Esimese korruse maht astub hoone perimeetrist sissepoole tekitades katusealuse terrassi terve loodefassaadi pikkuses. Elutoa ning söögitoa terrassi osa laieneb veelgi võimaldades avaramaid ruumikasutusi (söögilaud vms). Hoone sisemised funktsioonid nagu söögituba, elutuba ja saun, saavad seest avaneda otse kaetud terrassile. Nii tekib igale funktsioonile tinglikult oma terrassinurk just talle sobivate tegevustega.
Teisele korrusele kagu küljele on tekitatud päikeseline rõdu.

LAUD installation

Year:2013

Type:Installation

Client:Kunstimuuseum KUMU

Team:Eve Arpo, Grete Veskiväli, Lauri Eltermaa, Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Ahti Grünberg, Tõnis Kalve, Taavi Tulev

LAUD (eng.: table) is a temporary open-air installation at the ground of the former arts academy. The location is in one of the most important pieces of real estate in downtown Tallinn. LAUD activates a cheerless vacant lot used for parking and creates alternatives for organizing art and other events. 50-metre-long concrete board on the ground provides a space for public lectures and exhibitions during the next months. Visitors are welcome to actively use LAUD.

Three years ago, the Academy of Arts building was demolished. By creating a temporary art gallery, we are bringing the Academy back to its plot. LAUD is a gesture, an invitation to collaborate.

Pärnu stadium

Year:2013

Type:Open competition

Scale:2200 m2

Client:City Council of Pärnu

Team:Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla

Staadion asub Pärnu muinsuskaitsealal, nn Rannapargi vööndis. Linnaruumiliselt võib seda ala vaadelda kui üleminekuala elamualalt mastaapsete ja monumentaalsete objektidega rannaala. Staadionihoone täiendab Pärnu Rannapargis asuvate sümbolobjektide rida. Hoone eest möödub Ranna puiestee koos kergliiklusteega. Staadionist põhja jääb väiksema krundistruktuuriga villade piirkond. Staadionist mööduv Lehe tänav on ühendus kesklinnaga, Kuuse tänav on oluline ühendus elamute ala ja rannaala vahel, mille ääres on ette näha uusi ehitisi. Hoonest läände jääb rannapark.

Arhitektuurse lahenduse aluseks on tõdemus, et tribüünihoone peab puiesteega suhestuma ja linnaruumi rikastama, mitte staadionit tänavast ’ära lõikama’ ja selga tänava poole pöörama. Pärnu Rannapargi ala on läbi aegade olnud seotud suvitamise, spordi- ja tervise funktsioonidega – siin on rannahotellid, staadion, tervisekeskus, pansionaat, spordirajatised. Nende objektide lülitamine linna avalikku ruumi annab tooni linna üldises identiteedis. Hoone põhielement on puiesteeni ulatuv katus, mis katab tribüüni ja tänavapoolset terrassi, ning seob visuaalselt tribüüni ala ja tänavaruumi. Hoone tänavapoolsesse ossa teise korruse tasandile on kavandatud terrassipind, mis rahvarohkete sündmuste puhul toimib hajumispinnana, aga suvisel ajal ka näiteks kohvikuterrassi või vaba aja veetmise kohana. Esimesel korrusel on tänavale avanevad äripinnad. Peasissepääs staadioni siseruumidesse toimub majutushoone ja tribüünihoone vahelisest fuajeest, millega on seotud ka kontor ja admin ruumid. Pääs tribüünile toimub mõlemast hoone otsas asuvast trepist teise korruse terrassi kaudu. Piletitsoon algab terrassil ruumimahtude vahel asuvatest väravatest. Invakäruga pääseb läbi fuajee tribüüni esimesse ritta kuid on ka võimalus kasutada majutuse hoone osas paiknevat lifti ning minna terrassile. Kolmekordne majutusehoone on paigutatud Kuuse tänava poole. Majutusehoone esimesele korrusele on kavandatud staadioni inventariruum ja tehnika ruum. Teisel korrusel on lisaks tubadele ka konverentsi ja toitlustuse ruum ning staadioni sekretariaat. Pargi poolt on hoone madalam ja tagasiastega. Tribüüni mahu alla on paigutatud riietus- ja olmeruumid ning 50m pikkune soojenduskoridor.

Hoone erinevate mahtude seinad laotakse kergplokkidest. Terrassi põrand on osaliselt monoliitsest betoonist ning osaliselt õõnespaneelidest. Majutusehoone vahelaed on laotud õõnespaneelidest. Tribüüni katuse toed on jaotatud kolme mahu sisse. Katuse konstruktsioon on tehtud struktuurfermidest moodustades tervikliku jäiga plaadi. Tugipostide paigutamine katuse kesktsooni tagab katuse tasakaalu. Tänavapoolses osas on katusesse lõigatud avasid, et katus kergemaks muuta. Hoone mahud on viimistletud heledate fassaadikatteplaatidega (nt. Trespa). Hoones kasutatakse 3-kordse klaaspaketiga alumiiniumraamis aknaid. Kõikide varikatuste ja triubüüni katuse alune on viimistletud puitlamellidega, mille saab süvistada valgusteid. Hoone eri osad on lahendatud kompaktsete mahtudena. Esimese korruse äripindade klaasvitriinide kohale ulatub varikatus, mis vähendab suviseid jahutuse kulusid. Majutuse hoone päikese poole jäävatel akendel kasutatakse päikesekaitseklaase. Tribüünihoone moodustab staadionile nii tuule kui helibarjääri. Teise korruse ruumimahtude vahelised avad on võimalik sulgeda väravatega. Hoone põrand on tõstetud olemasolevast maapinnast 0,5m absoluutkõrgusele +2.30, et üleujutustega kaasnevaid kahjusid vähendada. Hoone sissepääsude esised on planeeritud sujuvalt tõusvana.

Cenotaph for passed heads of state of Estonia

Year:2013

Type:Open competition

Status:I Prize

Team:Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Eik Hermann

Ideekavand pakub välja laine motiivi: see kannab endas nii jätkuvuse kui katkestuse, elu ja surma teemasid, nii traagikat kui suutlikkust toimunust üle saada ja edasi minna.

Pidasime vajalikuks loobuda monumentaalsest vormikeelest maastikusse sobituva, tundlikuma ja tagasihoidlikuma vormikeele kasuks, mis oleks sellegipoolest kohane ja mõjuv. Metsakalmistu on iseloomult maastikuline, mitmekesise liigenduse ja haljastusega kalmistu, milles sirgjoonte asemel domineerivad loodusele omased ümaramad, viltusemad vormid. Sama aspekti rõhutavad ka hauaplaatide iseloomulik asend – eriti Kuulsuste Künka ümbruses on need asetatud maapinnale kaldu – ja maastikusse sulanduvad hauakohad. Lisaks soovisime vältida võistlustöö ja Konstantin Pätsi perekonna rahula vormide “konflikti”, võistlemist tähelepanu pärast. Selle saavutamiseks võtsime eeskuju Lennart Meri perekonna hauaplatsi lahenduselt: eemalt pea märkamatu, maapinna vormidesse vaid minimaalselt sekkuv, ometi moodustab omaette mõjuva ruumi.

Võistlusala ligipääsuteed ääristavad nimekate eestlaste hauad, millest igaüht kogesime kui omaette emotsionaalset võnget või tukset. See tingis vajaduse mõtelda võistlustööst kui suurema amplituudiga võnkest: on ju planeeritav kenotaaf mõeldud mälestama mitte üht, vaid üheksat Eesti ajaloos olulist rolli mänginud inimest. Sellest jõudsime omakorda kenotaafi mahulise ideeni, milleks – nagu mainitud – on laine.

Laine elusal, Metsakalmistu maastikusse hästi sobituval dünaamilisel vormil on oma liikuvuses selge paralleel inimese eluga: algne jõukogumise faas; elujõulisuse faas, mis päädib tagasimurdumisega; hääbumise faas. Nii saab laine oma kujundlikkuses jutustada kahte lugu korraga: riigivanemate katkenud elude ja noore Eesti riigi katkenud iseseisvuse lugu.

Vorm, milles laine on tagasimurdumise hetkel peatatud, annab ühtaegu edasi nii elujõulisust ja aina võimsama kasvu lootust kui ka ebastabiilsust, hääbumise ja hapruse hoiatust: iga kõrghetk on mööduv; meie elud, aga ka meie riik on midagi, mida ei saa võtta endastmõistetavalt.

Tagasimurdumise hetk on laine elus seega kahetise tähendusega: see märgib katkestust elujõu vahel, mis oli, ja raugemise vahel, mis ees seisab. Riigivanemate puhul, keda käesolev kenotaaf mälestama on mõeldud, kerkib sama teema valusa järjekindlusega esile: teguderohked ristunud eluliinid, mis pea samal ajal järsult ja vägivaldselt katkesid. Nii saab meie lahenduses lainest ühtlasi ajajoon, mille tagasimurdumise punkt kaheks jaotab: vasakul pool lahtine, pilgule avatud, “lainet koguv”, elu, tegude, omariikluse osa; paremal pool suletud, allapoole ja endasse pöördunud, surma, kadunuksjäämise, okupeerituse osa. Katkestusemomendi toob esile ka kenotaafi tekstilise osa kujundus: riigivanemate sünni- ja surma-aastad on nimede alla eraldi reale toodud, nii et surma-aastate ühtelangemisest tekib mõtlemapanev ja valus refrään.

Ajajoon algab maapinnast ja saab laine viimases otsas uuesti maapinnaga kokku, luues lootuse uueks laineks, uueks alguseks. Omariiklus on taastatud, püsinud nüüdseks juba kauemgi kui enne okupatsiooni. Riigivanemate pingutused ei olnud asjata. Ehk parandab aeg kõige suuremad haavad, ilma et olnu päriselt ununeks.

The National Archives building

Year:2013

Type:Open competition

Scale:11600 m2 (+9900 m2 extension)

Client:National Archives

Team:Joel Kopli (KUU), Jürgen Lepper, Anto Savi, Margus Soonets (BIM Pro)

Projekteeritava arhiivihoone krunt paikneb Tartus Maarjamõisa linnaosas linnaehituslikult piiripealses olukorras, kus lõuna suunas paikneb madal-tihe Tammelinna ühepereelamute piirkond ning põhja-, ida ja lääne suunas valmimisjärgus suuremahuliste üksikobjektidena Tartu Ülikooli Maarjamõisa teadus- ja tehnoloogialinnak koos Tervishoiukõrgkooli hoonetega. Uus arhiivihoone kuulub mahuliselt viimaste sekka kuid sellest hoolimata on seatud eesmärgiks mõlemasuunaliste linnaehituslike iseärasustega arvestamine. Pakutud arhiivihoone maht haakub Tehnoloogilinnaku poolt iseloomuliku suuremastaabilise hoonestusega, lõpetades mahulise aktsendina Viljandi mnt 42 krundil paikneva suure parkimisala. Tammelinna suunas aga langeb hoone madalaks kahanedes proportsioonilt sobivaks individuaalelamute skaalaga.

Tartu Ülikooli ning linna ühiseks seatud eesmärgiks sisuda omavahel kesklinna ja Maarjamõisa välja ülikooli hooned Lembitu tn pikenduse näol üle raudtee, tekitab Nooruse tänavast kergliiklejatele olulise liikumiskoridori suunal Kesklinn – Maarjamäe. Arhiivihoone krunt võiks sellest tulnevalt mängida antud küsimuses linnaehituslikku võtmerolli. Ideelahenus pakub uue arhiivihoone peafassaadi esisele alale ümbritsevaid suuri mahte tasakaalustava diagonnalsuunalise rohevööndi ehk nn. „Eesti metsa“ ühendades omavahel Nooruse tänava rohekoridori kavandatava Füüsikainstituudi esise platsiga. Avaliku ruumina rikastab antud roheala piirkonna ruumikvaliteeti pakkudes lisaks ka täiendavaid avalikke väliõhu tegevusi (mänguväljak, pikniku pesad, malelauad jms). Roheala puud on istutatud paralleelselt Nooruse tn puiesteega.
Hoone külastajate ligipääs krundile on ette nähtud sarnaselt kõrval paiknevate avalike hoonetega Nooruse tänava poolsest küljest. Külastajate parkimine on lahendatud krundi läänekülge, kus paikneb 25 parkimiskohta. Külastajate parkimisalast toimub ligipääs hooneni läbi „metsa“. Töötajate parkimine on viidud hoone idaküljele, kus paikneb ka eraldi sissepääs hoonesse. Peasissepääsu ette jääb varikatusega kaetud päikeseline sissepääsuala. Projekteeritava arhiivihoone Nooruse tänava poolse mahu esimesel korrusel paikneb avalik ehk piiramatu juurdepääsuga tsoon (vestibüül, infolett, garderoob, kohvinurk, näitusepind) ning kontrollitud juurdepääsuga tsoonid (teatmesaal , arhiivipedagoogika keskus, arhivaalide puhverruum). Sama hooneosa ülemistel korrustel paikneb piiratud juurdepääsuga tsoon ehk hoone administratiivplokk. Läbi korruste kulgeb aatrium tekitab õhulisema töökeskkonna. Esimese etapi arhiiviruumid ning juurdeehitusena lisatav hooneplokk on paigutatud koridoriga eraldatud mahtudena hoonemahu põhjapoolsesele küljele. Lahendus loob tervikliku mahukäsitluse nii esimese etapi kui ka hiljem juurdeehitatava mahu korral.

Hoone fasaadi- ning nähtava kaldkatuse käsitlus on funktsioonist tulenevalt väärikas ja ajatu. Fasaadimaterjalina on kasutatud vertikaalse valsiga vaskkassette. Vask on kõige pikema elueaga fassaadi- ning katusekatte materjal olles samas ka hooldusvaba. Aja möödudes muutub vask korrodeerudes pruunist roheliseks. Peasissepääsu sisselõike sisepindadel ning vestibüülis on kasutatud naturaalset puitu tekitades sellega sooja ning meeldiva atmosfääri. Peasissepääsu varikatuse postid on liimpuidust.

Tartu Department Store

Year:2013

Type:Open Competition

Scale:55400 m2

Status:IV Prize

Client:TTK Investeeringud OÜ

Team:Joel Kopli, Koit Ojaliiv (KUU), Jürgen Lepper, Anto Savi, Margus Soonets (BIM Pro)

Riia, Turu, Aleksandri ja Soola tänavate vaheline ala asub Tartu linna logistilises sõlmpunktis. Aleksandri ja Soola tänavate poolsed küljed ühendavad omavahel Turu jalakäigusillani viiva Soola tänava Küüni-Rüütli jalgtänavate alguspunktiga. Soola tänavale jääb ka Tartu Bussijaam. Riia ja Turu tänavate poolsed küljed piirnevad Tartu kõige tihedama liiklusega ristmikuga. Võistlusala on kõige olulisem jalakäijate, ühistranspordi ja autode
koondumispunkt kogu Tartu linnas.
Kuna kavandatav hoone asub erinevate liikumisteede sõlmpunktis siis on oluline tagada inimeste ligi- ja läbipääs kõikidest nurkadest. Diagonaalsed läbikäigud sarnanevad logistiliselt kõrval olevate parkidega. Neist olulisem on diagonaalne liikumine, mis ühendab omavahel Soola ja Küüni tänavad.
Nii vanalinna kui Emajõe poolt piirneb territoorium olemasoleva suuremahulise kvartariaalse uushoonestusega – printsiip mida on loogiline ka võistlusalal jätkata.
Aleksandri ja Soola tänavate poolne külg on vaiksem ning ääristatud eluhoonetega. Sellest tulenevalt on loogiline jätkata väljakujunenud linnastruktuuri ning lisada ka uue hoone elufunktsioon Aleksandri tänava poolsesse külge. Lisaks piisavale päikesevalgusele avanevad korterite ülemistelt korrustelt atraktiivsed vaated Karlova suunas. Riia ja Turu tänavate ristmik on linlikum ning orientatsiooniga põhja suunas. Siia on sobilik paigutada büroofunktsioon. Riia tänava poolne külg on selgelt kõige esinduslikum millest tulenevalt võiksid siia avaneda toitlustusasutused, meelelahtuse-, spa- ja spordiklubi ruumid. Kui tulevikus realiseerub Riia, Aleksandri, Soola, Kalevi tänavatega piirneva ala detailplaneering Aleksandri 1 osas, siis võiks Aleksandri tänava Soola tänavani muuta jalakäigutänavaks.
Oluliseks arhitektuurseks ideeks on avaliku ruumi rikastamine. Keskuse igas nurgas on sissepääsud, mis võimaldavad hoonet diagonaalselt läbida. Aleksandri tänava poolses nurgas on suurem äripind mis on läbitav. 0 ja 1 korruse vaheline liikumine on lahendatud liikuvate kaldteedega, mis võimaldavad mugavat liiklemist ka lastevankrite ning ratastoolitega. 1. korruse tasapinnas on diagonaalide ristumiskohta loodud poolavalik sündmuste ruum, kus saab korraldada moedemonstratsioone, kontserte jmt. Olulisema hoonet läbiva diagonaali otstesse Küüni ja Soola tänava pool on loodud sissepääsude esised  kaetud hajumisalad-väljakud mida võib lisaks rekreatsiooni alana kasutada nt. hooaja turgude või linnainstallatsioonide paigutamiseks. Lisaks on nendel aladel jalgrattaparklad.
Aleksandri, Riia ja Turu tänava poolsetel külgedel on hoone perimeetris kaetud tänavaruum, mis võimaldab mugavamat liiklemist ja „vihmavarju“ ka siis kui Keskus on suletud. Vastavalt üldpaneeringule on nii Riia kui Turu tänavatele ette nähtud tänavahaljastus. Kui perspektiivselt muudetakse Aleksandri tänav Keskuse ulatuses jalakäigutänavaks, siis on ka Aleksandri tänavale ette näha kõrghaljastust. Lisaks haljastusle on Keskuse ümber planeeritud istumisalasid. Bussiootepaviljonide disain on lahendatud vastavalt Keskuse arhitektuurile.
Hoone funktsionaalne skeem on üles ehitatud „kihiliselt“ võimaldades lihtsat ja arusaadavat logistikat ning funktsioonide paiknemist hoonemahus. Kõige välimiseks kihiks on kogu keskust ümbritsev avalik ruum koos bussipeatuste, haljastuse, treppide, pinkide jm linnainventariga. Maapinnaga kokkupuutuvas perimeetris paiknevad erinevad kaubanduspinnad, mis vajavad ligipääsu nii otse tänavalt kui siseruumidest. Sedasi on tagatud keskusest sõltumatu toimimine võimaldades ka ööpäevaringseid teenuseid.
Perimeetri ülemistel korrustel paiknevad päeva või päikesevalgust vajavad elu- ning büroopinnad. Riia ja Soola tänava poolsetel külgedel on selles kihis vaateid ja päevavalgust vajavad kaubanduse, meelelahtuse ja spordiklubiga ruumid. Perimeetrist järgmiseks kihiks on päevavalgust mitte vajavad kaubanduspinnad ligipääsuga sisemisest aatriumist. Aatrium  on kogu maja läbiv nn „sündmusala“, kus paiknevad lisaks kaubanduspidade sissepääsudele ka korruste vahelised vertikaalsed ühendusteed.
Kuna Keskus on lahendatud ühtse kvartalina ning jääb igast küljest võrdväärselt vaadeldav, siis on fassaade käsitletud kõikidel külgedel sarnases võtmes.
Hoone fassaad astub igal korrusel astmeliselt väljapoole nii, et kõige ülemine korrus ühtib hoonestusala joonega. Astmete serva alla on paigutatud süvistatud valgustid, mis valgustavad väljast hoone fassaade. Kinnistele fassaadidele saab kinnitada reklaame või  logosid. Riia, Turu ja Aleksandri tänavate osas astub esimene korrus tagasi tekitades kaetud tänavaruumi maapinnaga seotud äripindade ette. Fassaad koosneb klaasfassaadi elementidest, mis on vastavalt olukorrale kas kirkast läbipaistvast või läbipaistmatust klaasist. Läbipaistvad klaasid peavad olema päiksekaitseklaasid. Läbipaistmatute klaaside taga võib võimalusel kasutada vertikaalseid päikesepatareisid, mis toodaksid hoonele elektri või soojusenergiat. Nii kirkale kui taustvärvitud klaasile on trükitud kuldne tihe muster andes hoonele ühtlase elegantse välimuse. Samas on tänu mustri tihedusele tagatud vaated välja ning loomuliku valguse pääsemine ruumidesse kus seda on vaja. Fassaadi elemenid on võimalik lahendada toote põhiselt peidetud raamiga fassaadisüsteemiga.
Keskuse painemine Tartu kesklinna kõige olulisema ristmiku kõrval ning lähedal asuvad kõrghooned (Plasku ja Tigutorn) loovad loogilise võimaluse kõrgema juurdeehituse tegemiseks. Kuna Riia ja Turu tänav jäävad põhja poole siis ei hakkaks kõrgem hoone olemasolevate kortermajade insolatsiooni tingimusi halvendama. Ühe skeemina on antud võistlustööga pakutud juurdeehituse mahtu, mis asub Riia ja Turu tänavate poolses nurgas jätkates Keskuse modulaarsuse põhimõttet. Kuid on ka võimalus teha madalam pealeehitus Keskuse perimeetrisse säilitades keskse tuuma kohal oleva klaaskatuse. Tegelik juurdeehituse maht selgitatakse siiski detailplaneerimise käigus – arhitektuurselt on võimalikud erinevad lähenemised.

Tartu Waldorf School

Year:2012

Type:Open competition

Scale:7200 m²

Team:Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla

Planeeritav Waldorfkeskus hakkab paiknema Tartus Jaamamõisa linnosas Peetri, Kasarmu ning Raatuse tänava läbimurde vahelisel alal. Piirkonna lähiümbrusesse on planeeringu järgi ette nähtud mitmeid ühiskondlikke hooneid ning kortermaju. Planeeringuala keskmesse on planeeritud suurem vabaõhu-puhkeala mille lõunaserv jääb tulevase Waldorfkeskuse piiriks. Nimetatud puhkeala võib pidada üheks tugevamaks Waldorfkeskuse linnaruumiliseks mõjutaks säilitatava kirik-söökla kõrval. Analüüsides lähteülesandes esile kerkinud märksõnu nagu „orgaaniline“, „ümbrusega sobiv“ ja „linnaruumi rikastav“ pakub võistlustöö välja planeeritavast rohealast orgaaniliselt ruumiks kerkiva maastiku jätku, mis mitmest haljastatud katusega ühikust koosneva arhitektuurse ansamblina avaneb lõuna poolt päikesele, vanale kirik-sööklale ning tekkivale sisehoovile.

Kirik-söökla ning uute hoonete vahele tekib Waldorfkeskuse ühine väliala kuhu on paigutatud keskusega seotud erinevad välifunktsioonid nagu tuluaed, laste mänguplats, väliauditooriumite küngas, intiimsem puhkeaed, väljak koos söökla terrassi ja purskaevudega, spordiplats ning sotsiaalkeskuse rekreatsiooniala. Vastavalt ruumiprogrammile ja soovile etapiviisiliselt ehitada on keskuse hooned jaotatud kolme mahtu. Krundi loodenurka on paigutatud lasteaed, mis koosneb kahest eri kõrguse ning pikkusega nn. „maastikulainest“. Lasteaia kõrvale on loodud puhverala, kus on laste mänguväljakud ja väliauditooriumina kasutatav astmetega küngas. Kõige suurema mahuga koolihoone on paigutatud hoonestusala keskele ning jaotatud kuueks „maastikulaineks“ mille kõrgused ja pikkused vahelduvad vastavalt sisemisele ruumivajadusele. Kooli ja kirik-söökla vahele on loodud intiimsem aed puhkepinkide ning haljastusega. Lisaks jääb kooli ette söökla väliterrass koos kooli peasissepääsu väljakuga mida ilmestavad maapinna tasapinnas paiknevad purskkaevud. Kooli viimane maht on võimla, mis jätkub õues palliplatsi ja pingpongi laudadega. Rekreatiivala areneb sujuvalt sotsiaalkeskuse eri tasanditele loodud puhkealaks, mis omakorda on seotud viimase maastikulainega kuhu on paigutatud sotsiaalkeskuse ruumid. Olemasolevasse ning säilitatavasse kirik-sööklasse on paigutatud raamatukogu, töökojad ja muud ruumid vastavalt ruumiprogrammile.

Lainetena kerkiv orgaaniline katusemaastik on lisaks loomulikule seosele ümbrusega ka vorm, mis tekitab siseruumides ootamatuid perspektiive ning ruumikogemusi. Et optimeerida hilisemaid ehituskulusid ning tagada kompaktsem maht on ülejäänud välispiirded sirgjoonelised. Siseruumiliselt läbib kõiki hooneid ning erinevaid funktsioone siduv keskne läbikäigukoridor, mis oma mõõtudelt on võrreldav pisema jalakäijate tänavaga. Et pehmendada ühenduskoridori sirjoonelist ja pikka perspektiivi ning tekitada juhuslikke mängu ja kogunemispesasid on koridori kõik seinad ja laed kergelt lainetavad. Sellise lahendusega tekib mänglev ja orgaaniline ruum lisaks koridorile ka kõikides koridoriga külgnevates ruumides. Läbiv ühenduskoridor tagab kõikidele hoonetele ruumilise selgroo lihtsustades orienteerumist ning luues enam võimalusi keskuse eri kasutajagruppide omavahelisteks kohtumisteks.

21. century home in Lahemaa “What kind of bird are You?”

Type:Open Competition

Scale:240 m²

Client:Estonian Environmental Board; Union of Estonian Architects

Team:Joel Kopli

Reeglid on selleks, et piirata. Piiramine loob keelde. Ehituskeeluala. Lubatud räästa kõrgus. Ununeb, et inimene on osa loodusest millest võõrandumine on ajutine. Varem või hiljem soovib ta tagasi sinna, kus tunneb ennast kodus. Oma kodus kus on seinad, aknad, katus ja põrand. Majadele tekivad nokad, laudis muutub sulgedeks ning taamalt küsib hääl „Mis lind sina oled?“.

Klooga Concentration Camp outdoor exposition

Year:2012

Type:Open Competition

Status:II Prize

Client:Estonian History Museum

Team:Joel Kopli, Koit Ojaliiv

Olemasolevate mälestusmärkide siduvaks elemendiks on lisaks kurvale sisule ka mets kus nad paiknevad. Mälestusmärkide vaheline liikumine on juba olemasolevalt väga oluline – teel liikudes koonduvad mõtted mida toetavad dramaatilised vaated ümbritsevasse metsa.

Välja pakutud konkursitöö üheks eesmärgiks on külastaja viimine veelgi sügavamalt olemasolevasse keskkonda, kus traagilised sündmused aset leidsid. Dünaamiliselt kulgev kitsas rada ühendab kõiki staatilise iseloomuga mälestusmärke ning tekitab raja pöördepunktidesse kolmnurksed „ekspositsioonipesad“. Iga pesa kannab endas kindlat ekspositsiooniga seonduvat infot lähtuvalt ekspositsiooni sisulisest ülesehitusest. Pesade välisservades paiknevad stendid stantsitud teksti ning graveeritud illustratiivse materjaliga. Platside siseservas paiknevad istepingid, kus on võimalik jalga puhata ning ekspositsiooniga tutvuda. Ekspositsiooni esimestes pesades paiknevad lisaks stendidela ja pinkidele ka prügikastid ja käimlad. Kõikide elementide geomeetria on lahendatud sarnases stilistikas kolmnurksetest murtud pindadest, mis haakub vormiliselt temaatikaga üldiselt andes samas konstruktsioonile parema jäikuse. Murtud vormimäng annab võimaluse lahendada infokandjad erineva suuruse ja konfiguratsiooniga ilma, et üldpilt kahjustuks.

Lisaks ekspositsioonile on seintesse negatiivina lõigatud põgenevad inimfiguurid. Samade figuuride positiivid on paigutatud juhuslikult ümbritsevasse metsa moodustades kogu ekspositsiooni tervikuks loova installatsiooni. Figuurid on kui seinast läbi läinud inimesed mis viitavab kitsamalt Klooga laagrist pääsenutele samas ka kogu holokausti üle elanud juutidele üldiselt.

Ekspositsioonile on võimalik läheneda nii maantee kui ka Klooga aedlinna poolt - ekspositsioon on üles ehitatud nii, mõlema ligipääsu otsas on esimeseks „pesaks“ sissejuhatav stend kust edasi saab iga külastaja ise valida kuidas ta ekspositsioonis liigub.

Platsid koos infotahvlite, istepinkide ning prügikastidega on tehtud Cor-ten terasest, mis oma dramaatilise olemusega sobib temaatikaga ning laseb ilmastikul ja keskkonnal ennast aja jooksul „voolida“. Pinkide pealispind on viimistletud mati läbipaistva ilmastikukindla lakiga.

Uus rada on tehtud puumultsist mis on servadest piiratud Cor-ten terasest lehtedega. Puumultsi saab olemasoleva metsa korrastamise käigus tekkivast puidust. Olemasolevaid suuri puid ei pea raja või platside pärast maha võtma kuna rada liigub ümber puude ja platsidest võivad puud läbi kasvada.

 

KODA II “Matkapesa”

Year:2013

Scale:60 m2

Status:Ongoing

Client:Ahtja OÜ

Team:Joel Kopli, Koit Ojaliiv

Matkapesa KODA on jätk KUU kodade seeriale mille esimene realiseerunud projekt oli aastal 2012 Floriade Eesti paviljon Hollandis. Eestlased on ajalooliselt “metsa rahvas”. Puidust ehitamise kogemus ulatub meil III aastatuhandesse e.Kr kui rajati teadaolevalt esimene puitehitis – koda. Selle arhailise ja lihtsa arhitektuuriga elamisühikuga loodi läbi traditsioonide ja tavade alus keeruka vaimsusega maailmale, mida võib nimetada eestluse hingeks. Koda on üks vanimaid eestikeelseid sõnu mille tähendus algselt oli „koht elamiseks“ ning on lingvistiliselt väga lähedases seoses sõnadega kodu ja koht. Koja arhetüüp oma algupärases vormis on kasutusel tänase päevani kuigi sisulised kasutusotstarbed on teisenenud. Aja jooksul on tekkinud ka täiesti uue vormi ja funktsiooniga kodasid (kõlakoda, sepikoda, pühakoda jne.), mis näitab kui sügavalt on koda meie kultuuris juurdunud. Käesoleva projekti aluseks on arhetüüpne koda mida on nii vormiliselt kui ka funktsionaalselt kaasajastatud.

Hoone aktiivsem külg on planeeritud järve poole. Siia on planeeritud suur päikeseterrass koos ”uputatud” tünnisaunaga. Siin paikneb ka hoone peasissepääs. Võimaldades maksimaalset suhtlust sise ja välisruumi vahel on sellesse seina planeeritud maksimaalses ulatuses klaasi. Soojal ajal on võimalik lükandustest koosnev sein pea täies ulatuses avada hägustades piiri sise ja välisruumi vahel veelgi. Matkapesa koda koosneb kahest koja ühikust, millest ühes paikneb suur avatud ruum koos kööginurga ja ahju / pliidiga. Teises ühikus paiknevad erinevad abiruumid nagu sissepääsuala koos infoletiga, sauna ruumid ja wc. Abiruumide kohal katuse all paikneb magamislavats. Siseplaneerigu kandvaks ideeks on sarnaselt “šveitsi noale” võimaldada kavalate nõksudega luua kitsastes tingimustes mitmeid erinevaid ruumilisi stsenaariume (lükanduksed, kapid, redelid, seinalt langetatavad magamislavatsid jms). Hoone klaasist välisuste ja suurte akende ette on paigutatud eemaldatavad ribid mõeldes turvalisusele ning kaitstes samas liigse päikesevalguse pääsemise eest hoonesse. Talvisel ajal seevastu on võimalik lõunapoolse klaasist seina abil püüda passiivset päikeseenergiat. Vetelpääste torn on paigutatud hoone idapoolsele küljele, mis võimaldab head ülevaadet rannas toimuvale. Vetelpääste torni alla on võimalik paigutada 6 kanuud.

Matkapesa koda on planeeritud puidust nii konstruktsioonilt kui välisviimistluselt. Ühikute raamid on tehtud puitprussidest, mis ühendatud erikujulises tapptehnikas. Välisviimistluses on kasutatud ilmastikukindlaks tõrvatud horisontaalset ülekattega servamata laudist, mis oma loodusliku servajoonega meenutab puuokstest punutud pesa. Hoone vundamendina on kasutatud spiraalseid reguleeritavad terasvaiu. Vetelpäästetorn on erinevalt hoonest kavandatud võimalikult “õhulisena”. Selleks on kasutatud kuumtsingitud metallprofiile ning -võrku.

Vääna-Jõesuu Leisure Centre

Year:2012

Type:Leisure Centre

Scale:600 m2

Team:Joel Kopli, Kristel Jakobson (HAKA disain)

Rescue Service and Emergency Response Centre

Year:2012

Type:Public Building

Scale:4000 m2

Status:Sketch Design

Client:Amhold AS, Riigi Kinnisvara AS

Team:Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla

Floriade 2012 Estonian Pavilion – KODA

Year:2012

Type:Open Competition

Scale:73.5 m²

Status:I Prize; Built

Client:Enterprice Estonia, Estonian Woodhouse Association

Team:Joel Kopli, Koit Ojaliiv

Estonians have historically been “forest dwellers”. Their experience in building from wood goes back to the 3rd millennium BCE when the first timber structure was built – the koda. Through traditions and customs, this dwelling unit with archaic and simple architecture laid the foundation for a complex ethos that could be called the soul of the Estonian identity.

Koda is one of the oldest Estonian words, originally meaning “place for living”, and it is linguistically very close to the words kodu (“home”) and koht (“place”). The archetypal koda in its original form is still in use, even though its basic purpose has changed. Over time, completely new types of koda have appeared: places for making music and meeting others, blacksmithing, worship, all of which shows how deep the koda’s roots are in our culture.

The concept for this pavilion is based on the archetypal koda, which has been modernized in form and function. The koda is a unit that can be given very many different functions and can be grouped to create larger modular combinations. The pavilion is a timber frame structure composed of 6 modules finished with different high-quality materials and in different styles. Interior finishing from birch plywood gives the house a warm and modern feeling.

Tables: Kristel Jakobson (HAKA disain); Chairs: Aap Piho (MAAST Furniture); Lamps: Margus Triibmann (KEHA3)

 

Building footprint area 73.5 m2
Net area 65.4 m2
Max height 5.24 m

 

 

 

Estonian History Museum outdoor areas and Film museum

Year:2012

Type:Open Competition

Scale:3100 m²

Status:Disqualified

Client:Estonian History Museum, Arhitektuuribüroo PLUSS

Team:Joel Kopli, Koit Ojaliiv

Ajaloomuuseumi Maarjamäe kompleksi uute hoonete ja välialade lahendusel on lähtutud eesti arhetüüpsest taluhoone struktuurist, küla elementidest ning Eesti looduslikest ja maastikulistest eripäradest ning kvaliteetidest.

Muuseumiala jaguneb kolmeks – perimetraalne hoonesus, keskne haljas aas ning nende vahele jääv eriilmeliste tsoonidega aiaga piiritletud tegevuste väli.

VÄLIALAD’

Välialade ruumi defineerib ekspositsiooni ala keskel looklev paekividest AED. Aial on eesti ajaloos tugev sümboolne tähendus ning kasutades paekive seostub paekiviaed vormiliselt ka põhja-eesti klindiga mis on üks iseäralikumaid eesti looduslike kvaliteete. Aia ja majade vahele on loodud eri iseloomudega tegevuste ja sündmuste väli. Selline ala organiseerimine võimaldab tekitada külastaja jaoks selgelt jälgitava ruumi – tekib loogiline rada mida mööda liikudes on järjest võimalik osa saada kõikidest eksponaatidest ja majadest. Samas on ka võimalus tulla ja külastada üht konkreetset objekti (nt. meistrite koda või Filmimuuseumi) eraldi. Lisaks ruumi defineerimisele on aed ise väga mitme funktsiooniga ning ruumiliselt muutuv ulatudes eri kõrgustele ja laiustesse. Aiaga paralleelselt saab paigutada kõik vajalikud kommunikatsioonid hoonete ja välialade teenindamiseks, mis vähendab üldisi kaevetöid alal. Aiale on paigutatud pingid ja trepistikuna tõusvad vaateplatvormid mere, memoriaali ja vabaõhulava vaatlemiseks. Aia peale on paigutatud infoviidad, aia sisse ja peale on kinnitatud valgustid, samuti on aia sees prügikastid.

Peene heleda kivipuistega kaetud sündmuste ruum aia ja hoonete vahel on eriilmeliste tsoonidega. Peasissepääsu juurde jääb sissepääsu ala koos peaväljaku ja purskaevuga. Sündmusi loovad siin restorani väliterrass lossi ees ning jääkeldri mõjuala kuhu võiks rajada veinikeldri kus tutvustatakse Eestis toodetud veine. Peaväljakult saab alguse FILMIALLEE filmimuuseumi poole. Filmiallee osas on aiale kinnitatud infostendid eesti filmiajaloo tähtsamate verstapostidega. Allee keskele on paigutatud nn. telepead ehk posti otsas paiknevad televiisorid, mis jälgivad liikumisandurite abil möödujaid ning räägivad erinevat infot seoses ekspositsiooniga. Alleest paremale jääb SKULPTUURIDE METS mis ulatub lossi taha krundi kagu nurgani. Skulptuurid on paigutatud metsa 5x5m võrgustiku alusel niisamuti nagu ka istutatavad männid skulptuuride vahel. Osaliselt on võrgustik jäetud tühjaks võimaldades skulptuure hiljem lisada ning tekitades vaatekoridore eri skulptuuridele. Skultuuride metsaalune on kaetud puukoore kattega kuid võrgustik on markeeritud puidust raudtee liipridest lõigatud seibidega. Skulptuuride paremaks vaatluseks on ettepanek taaskasutada arhitekt Tetsuo Kondo poolt Lift11 linnainstallatsioonide festivalide jaoks tehtud installatsiooni „Rada metsas“. Selliselt rajalt skultuuride ja nende vahel olevate puude vaatlemine annab täiesti uue kogemusliku dimensiooni. Filmiallee lõppeb peapääsuga filmimuuseumisse. Muuseumipääsust vasakule jääb vabaõhulava mille vastas moodustab aed tribüüni laadse trepistiku. Vabaõhulava juurest edasi liikudes jõuab külastaja ajalooga eksperimenteerimise välitegevuste alale mis koos meistrite kojaga moodustab KÜLA. Välitegevused on paigutatud skulptuuride metsaga sama võrgustikku järgivatesse ühikutesse ehk tasapindadesse. Iga ühikuga on seotud kindlad tegevused (sepikoda, savikoda, leivaahi, jäneste, kaev, väliköök etc.). Meistrite koja ja uue arhiivhoone vahel on teenindusõu, mis on pigem töötajatele mõeldud teenindusala (parkimine, pääs arhiivi hoonesse, prügikastid jmt.). Küla kõrval on ajaloo MÄNGUVÄLJAK mille erinevad atraktsioonid (liivakast, linnus, liuväli, kiik etc.) on paigutatud samuti kummikattega kaetud 5x5m suurustele tasapindadele. Mänguväljaku juurest on võimalik minna muuseumi alast ka välja vaateplatsile ning memoriaalile. Vaateplatsil on puidust tasapinnad pikniku pidamiseks. Küla ja mänguväljaku servas on aeda taas tõstetud, et neid muust alast veidi eraldada ning luua kohti puhkamiseks ja niisama istumiseks. Viimaseks atraktsiooniks külastaja teel on olemasolevate hoonete vahel paiknev MERETERASS imekauni vaatega merele ja linnale. Mereterrassile on paigutud infostende kus on kujutatud Tallinna siluette eri ajastutest ning statsionaarsed binoklid täpsemateks vaatlusteks.

Aia keskele jääb vaiksem rekreatiivala ehk AAS kus saab kogunud mõtteid seedida või lihtsalt pikniku platsidel kergelt lõõgastuda. Aasa keskel on madala põhjaga TIIK mis ekspositsiooni tähenduses tähistab puhta eesti vee elementi ning kus saavad suviti pesitseda linnud ning talviti saab tiiki kasutada nt. liuväljana. Aas on sisuliselt inglise stiilis park kust on võimalik ka läbi liikuda ja vaadata tagades külastajale eri aksentidega ülevaate kogu alast.

HOONED

Ajaloomuuseumi Maarjamäe kompleksi olemasolev hoonestus paikneb krundi perimeetril, antud töö ettepanek on perimetraalset hoonestust jätkata, luues krundi keskele privaatse välialade ruumi.

Väravahoone peasissepääsu kõrval on lihtsa vormi ning lamekatusega maht mis on kahest küljest seotud olemasoleva kivimüüriga. Hoone katus ulatub täpselt olemasoleva müüri ülaservani ning eendudes pisut põhja ja ida küljel asuvatest seintest moodustab

sissepääsude kohale varjualuse. Katuse ulatuses on maapinnal valgest betoonist sillutis, mis toob pisikest väravahoonet krundi nurgast paremini esile.

Poe sissepääs on hoone põhjaküljel muuseumi peasissepääsu kõrval. Poes on pisikesed letid erinevate meenete eksponeerimiseks ning pileti infolett. Infoleti tagant pääseb lattu. Poele on antud eraldi väljapääs lossi suunas vältides inimeste ummistumisi ühe pääsu juures. Poe kaudu pääseb ka wc-de kompleksi millel on samuti eraldi välljapääs lossi suunas. Valvuri ruum on poe kõrval avanedes sissepääsu alale.

Filmimuuseum on piklik viilkatusega hoone krundi ida piiril. Hoone struktuur on loodud terasraamidest ehk kaadritest mis ulatuvad hoone otsest ka välisruumi. Raamide samm ja struktuur on siseruumis loetav luues seose rehialuse laega kus sarikad on nähtavad. Filmimuuseumi ruum on struktureeritud ortogonaalse gridi põhiselt mis on vaba ruumisisestest postidest võimaldades muuseumi eri osade suurusi vastavalt ekspositsiooni vajadustele ümber kombineerida.

Hoone sissepääs on filmiallee pikenduseks jätkudes läbi maja kust on antud teine sissepääs mis seob hoone ka klindi aluse kergliiklusteega. Sissepääsust paremale jääb meenete pood, garderoob, wc-d ja kino. Kino tasapind laskub allapoole maapinna piiri mis jäktub väliruumis kust maapind taas trepistikuna tõuseb. Nii on loodud maja lõuna otsale ka välikino vmt. ürituste ruum mille kohal siseruumi raamid jätkuvad ning kus vajadusel võiks raamide vahele tõmmata kangast päikese ja vihma varjud. Sissepääsust vasakule jääb ajutiste näituste ala millel on klaasfassaad muuseumi välialade poole. Ajutiste näituste ruumi taha jäävad abiruumid, laod ja tehnilised ruumid hoone põhja otsas.  Ekspositsioonidele pääseb piki pandust hoone idaküljel. Iga panduse vahetasandiga on seotud üks ekspositsiooni pind. Sedasi on külastajate jaoks loodud selge liikumisrada mida mööda liikudes saab ülevaate kogu ekpositsioonist. Eri tasanditel olevaid ekspositsiooni ruume saab ka iseseisvalt kasutada andes kogu ekspositsioonile suurema paindlikkuse. Madalamate tasandite ekspositsiooniruumide alust pinda saab kasutada tehniliste kommunikatsioonide vedamiseks ning tehniliste seadmete paigutamiseks. Filmimuuseum on ka sisuliselt jaotatud eri osadeks mis käsitlevad filme, näitlejaid, tehnikat etc. nii et igal tasandil on oma sisu.  Sellega aitab ruumi struktuur kaasa sisu struktuueerimisele. Eri tasanditel asuv ekspostiooniruum koos ühendava pandusega jõuab läbi hoone põhjaotsa teisele korrusele fuajee kohale. Sealt on võimalus mööda treppi või liftiga uuesti alla fuajeesse jõuda. Rada võib läbida ka vastupidi – ülevalt alustades. Teisel korrusel hoone paremas tiivas asub võtteplats, raamatukogu ja töötajate ruumid.

Arhiivihoone jätkab filmimuuseumist tulenevat kaadrite loogikat olles sisult ratsionaalsem ja tagasihoidlikum kui filmimuuseum. Hoone sissepääs on antud meistrite koja poolsest otsast läbi teenindusõue. Sissepääsust paremale jäävad tööruumid ning uurijate teenindussaal, sissepääsust vasakule jääb karantiin (kuhu on ka otse pääs õuest), wc ja lift, pääs etnograafia ja mööbli kollektsioonidesse ning trepp teisele korrusele. Teenindussaali ja etnograafia kollektsioon ruumide vahel on tehniline ruum ja gaasikustutus. Ülemise korruse servas on lai liikumiskoridor kust pääseb arheoloogia-, relva-, tarbekunsti-, kultuuriloolisesse koguse. Lisaks on ülemisel korrusel fotostuudio.

HOONETE MATERJALID

Väravahoone sise- ja välisseinad on ehitatud kergplokkidest. 3-kordse klaaspaketiga klaasvitriin on alumiiniumist raamides. Välissein on väljast kaetud peene perforeeringuga pulbervärvitud valgete metallplaatidega. Perforeeringu taga on valgustid millega pannakse hoone kinnine välissein kergelt kumama. Hoone katus ja varikatus on puidust konstruktsiooniga. Kuna katus on lossi poolt vaadeldav siis on see kaetud võimalikult vähest hooldust vajava haljastusega (erinevad samblikud, kukeharjad jmt.).

Filmimuuseumi tugistruktuur on metallist raamidest mille vahele on laotud kergplokkidest seinad ning kinnitatud lae talastik. Metallist raamid töödeldakse tulekaitsevõõbaga ning värvitkse mustaks. Hoone on väljast kaetud katusekattega millele on kinnitatud roovitus mis omakorda kaetakse mustast perforeeritud kuumvaltsitud metallist plaatidega. Perforeeringu suurus on varieeruv mis markeerib ka välisseinal sisemiste raamide sammu ning loob ühtlasi lainetava tasapinna efekti. 3-kordse klaaspaketiga klaasvitriinid hoone otstes ja sissepääsude juures on alumiinimist raamides. Siseruumis on fuajee ja üldkasutatavate ruumide osas kasutatud heledaid toone, ekspostisiooni pinnad ja kino on kujundatud pigem tumedamates toonides.

Arhiivihoone konstuktiivne stuktuur ja välisviimistlus on sama mis filmimuuseumil. Siseruumide materjalid on naturaalsed ja lihtsad ning pigem heledas värvikammas.

LOGISTIKA

Külastajate parkla on rajatud trepistiku alla platsile kus on 7 bussi ja 22 auto parkimine. Sealt pääseb muuseumisse mööda olemasolevat säilitatavat trepistikku. Jalgrataste, lastevankrite ja ratastoolidega liiklejad pääsevad peasissepääsu ette mööda olemasolevat autoteed mida on korrastatud ja laiendatud ning mille mere poolsele küljele on ette nähtud 3m laiune kergliiklustee. Korraga terve bussitäie inimeste toomiseks alale võib buss sõita ka üles peasissepääsu ette kus saab peatuda ja inimesed alale lasta, buss saab hiljem ümber pöörata ala loodenurgas kus on laiem plats manööveramiseks. Peasissepääsust põhjas suunas, mere terrassi juures merevaadete avardamiseks olemasolev müür lammutatud. Müüri asmel on rajatud piire millel on lai lükandvärav. Klindi aluselt olemasolevalt kergliiklusteelt krundi ida küljel on antud kolm uut sissepääsu muuseumi alale. Kaks välialadele ning üks otse filmimuuseumisse. Krundi põhjaküljele on rajatud uus tee mis ühendab olemasoleva autotee nõlva serval olemasoleva kergliiklusteega klindi all. Sellelt teelt on kaks pääsu krundile – üks loode nurgast ja teine meistrite koja ja arhiivhoone vahelt kus on ala teeninduspääs. Teeninduspääsu kõrval hoonete vahel on 6 autokohaga parkla töötajatele lisaks on töötajate jaoks 6 auto kohaga parkla uue tee kõrval. Kui krundi lõunaküljel olev planeering realiseerub võiks lõunaküljel oleva värva samuti külastajate jaoks avada. Ideeliselt võiksid väliala kõik pääsud olla muuseumi lahtiolekuaegadel avatud. Huvilised võiksid saada välialadel liikuda ilma piletita kuid siseruumidesse pääsemiseks tuleks osta pilet.

ETAPILISUS

Kuna ajalugu on pidevas muutumises ja seda kirjutatakse aina üle siis on loogiline, et ajaloomuusueum ei saa kunagi täiesti valmis. Ka antud projekti välialades kirjeldatud osasid on võimalik välja arendada etappide kaupa. Eriti kehtib see aia kohta mis ei pea igas punktis koheselt saavutama oma maksimaalset kõrgust ja laiust vaid võiks kujuneda aja jooksul ja pidevalt täieneda. Oleme antud tööga pigem kirjeldanud aia kui multifunktsionaalse atraktsiooni võimaluste skaalat.

Tammsaare park

Year:2012

Type:Open Competition

Client:City of Tallinn

Team:Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Martin Allik, Lembit-Kaur Stöör (ÖÖ-ÖÖ), Ülo-Tarmo Stöör (ÖÖ-ÖÖ)

Soolahe house

Year:2012

Type:Private House

Scale:267 m²

Status:Ongoing

Team:Joel Kopli

Extension of Sütevaka High School

Year:2012

Type:Open Competition

Scale:912 m²

Client:Sütevaka High School

Team:Joel Kopli, Koit Ojaliiv

Arhitektuursed ideed
• Lähtudes püstitatud eesmärkidest on juurdeehituse tähtsaim osa uued klassiruumid, mis on planeeritud heade proportsioonidega ning võimalikult hea loomuliku valgusega.
• Et tagada konstruktiivset lihtsust on uus hoone plaaniliselt väga komapktne ning lihtsa geomeetriaga.
• Uus hoone on olemasoleva hoonega logistiliselt tugevalt seotud luues ringliikluse mis puudutab muu hulgas olemasolevat sissepääsu, olemasolevat saali ning uut rekreatsiooniala.
• Uus rekreatsiooniala on suur avatud ruum (suurem kui praegune kooli saal) mis võimaldab väga erinevate ruumilste stsenaariumite loomist. Siin saab vahetundide ajal koguneda ja puhata kuid siin saab korraldada ka kunstinäitusi, pidada kooli pidusid, kontserte, etendusi jmt.
• Rekreatsiooniala on uue hoone teise korruse tasapinnas mistõttu paistab siia oluliselt rohkem päikest kui sisehoovi maapinna tasandile.
• Rekreatsiooniala jätkub ühes suunas väliauditooriumi trepistikuga kus saab varasügisel ja hiliskevadel pidada väliloenguid, vaadata välikino jmt. Lisaks loob selline lahendus veelgi avaramaid võimalusi kahe ruumi koos kasutamisel.
• Uus hoone on tehtud kompaktne ja madal, nii et olemasoleva hoone II ja III korruse akendest näeb üle uue hoone. Hoone katuse vaadeldavuse tõttu on ettepanek kasutada katusel hooldusvaba katushaljastust (kukehari). Sedasi on olemasolev hoone praktiliselt igast küljest ümbritsetud rohelusega.
• Kuna sisehoovi päikest ei paista siis on põhiline väline puhkeala paigutatud olemasoleva kooli kõrval olevale ribale. Sisehoovis on jalgrataste parkimine ning siia on istutatud suur puu mis toob loodust ja värve kõikidesse hoovi avanevatesse ruumidesse.

• Konstruktsioon ja viimitlus
• Hoone kõik väliseinad on kandvad ja laotud kergplokkidest. Sisehoovi poolsel küljel on teise korruse osas osaliselt kasutatud post-tala tugisüsteemi.
• Kuna hoone maht ei ole väga lai siis saab kõik vahelaed ja katuse laduda õõnespaneelidest mis toetuvad välisseintele.
• Väliseinad on viimistletud musta puhasvuuk tellisega, mõne akna ette on laotud tellistest grid, kust paistab valgus läbi.
• Uuel hoonel on puidust rohelised aknaraamid. Ka hoovi poolsele küljele jääv vitriin on puitraamidega.
• Akad on seest viimistletud läbipaistva peitsiga mis jätab nähtavale puidu naturaalse ilme.
• Energiatõhuse seisukohalt on otstarbekas kasutada topeltaknaid (vt. selgitust alt poolt),
mis võimaldab arhitektuurse detailine tuua välimise akna fassaadi pinnast 50mm ettepoole.

Tehnilised näitajad
Suletud brutopind: 911,7m2
Suletud netopind: 703,7m2
Kubatuur: 3191m3

Memorial of the Victims of Communism I

Year:2011

Type:Open Competition

Status:I-II Prize

Client:State of Estonia

Team:Koit Ojaliiv

Memorial of the Victims of Communism II

Year:2011

Type:Open Competition

Status:I-II Prize

Client:State of Estonia

Team:Joel Kopli, Armin Valter (AVAB, TEMPT)

Memorial is situated on the northern coastal limestone cliff in Estonia, near small town Paldiski. Paldiski was closed military town in soviet times where nuclear submarine base were situated.  Now this little town with its amazing surrounding landscapes is quite forgotten corner of Estonia. Memorial is trying to revitalize the place and bring the region to peoples conciousness.

Memorial is taking inspiration from strong metaphysical feeling in this landscape.  Architecture of Memorial contains symbolistic features, which is here to discover by the visitors. Large 20 m deep and 20 m diameter hole is cut into the limestone cliff. When inside, this surrounds the visitor like the Iron Curtain in soviet times. Spiral staircase leading from upper level to the bottom is like the element of uncertainity, which was common in soviet society. When passing through the staircase, visitor do not see the beginning or the end of the stair. This leads to journey without knowing the lenght nor the position on the path, just like the emotions were under the communist regime.

Like the history has shown, there is always a ray of light, hope for freedom. So has the Memorial an element for representing this emotion. When standing inside the Memorial, on the bottom of the large hole, cladded with bricks which is recycled from the old soviet time abandoned buildings, visitor could see the passage to the west and sea through it. 66m long passage goes through the limestone cliff, reaching to the sea at the end. Passage is pointed exactly to the west, in that way there is two days in the year when sun shines trough it minutes before setting to the sea. On spring and autumn solstice the sun lights up the memorial tablet on the opposite eastern wall. These are the rays of light, hope for freedom. Memorial plate on the eastern wall represents the communist occupation in Estonia, which came from the east. Sea from the west is synonym of freedom, free world which always was to the west from Estonia.

In the middle of the Memorial is the place for candles, placed freely on the ground it forms a moving, changing installation of light. Also on the walls are occasional bricks protruding from the wall, making little stands for candles. This together is like a little microcosmos, model of the metaphysical world in our minds, surrounded by the candlelights like sparks of vanished soles. Still there is always a ray of light, the way to freedom, we just have to find it.

 

Tähetorni house

Year:2011

Type:Private House

Scale:160 m²

Status:Ongoing

Team:Koit Ojaliiv

Rohuneeme cemetery columbarium I

Year:2011

Type:Open Competition

Status:II Prize

Client:Viimsi Municipality

Team:Juhan Rohtla

Rohuneeme cemetery columbarium II

Year:2011

Type:Open competition

Status:Honorable mention

Client:Viimsi Municipality

Team:Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla

Straw house in Rabatsi

Year:2011

Type:Private House

Scale:60 m²

Status:Ongoing

Team:Koit Ojaliiv

Kuressaare stadium tribune

Year:2011

Type:Open Competition

Scale:500 m²

Client:City of Kuressaare

Team:Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla

Chime installation

Year:2011

Type:Installation

Status:From 5 June – 22 October 2011

Client:Urban Installations Festival LIFT11

Team:Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla

Concerts are no longer organised in the Linnahall, which is waiting for better times, but in summer 2011, a sound installation consisting of 10,000 charity chimes was attached to the ceiling of the passageway under the building. The passageway is 50 metres long and 30 metres wide.

In this manner, the prematurely retired building offered a sound experience and help for the needy even though its interior is no longer available for public use. The chiming and glowing installation ‘Chime’ was also the imaginary starting point of the Culture Kilometre built for this summer.

Gösta Serlachius Museum

Year:2011

Type:International Competition

Scale:4000 m²

Client:Serlachius Museums

Team:Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla

The Context
The museum is located in a naturally and historically profound setting, separated by water, it constitutes a delicate ensemble of buildings and the landscape. The museum’s identity is strongly connected with the physical environment. Therefore it is a delicate task to find a balance between preservation, intervention and addition. The extension of the museum should find and react to what is already there.
The Concept: LEHTI (a leaf)
The new building form grows out of the surrounding landscape, sloping up to reflect the manor building, thus forming the courtyard between the manor and the new building. The courtyard and the new buildings public area combine to create a three dimensional space – a heart of the museum, integrating the old manor and historical ensemble around the courtyard.
The new building is not to challenge the authority of the original manor, but with most public rooms looking onto the manor, and the facade reflecting it, it enforces the Gösta identity further. Nevertheless, the new building will be an iconic addition to the museum, a worthy companion with respect to the existing. The aim of the design is to preserve the historical and natural conditions such as the existing building group and landscape, and integrate them to the new lively heart.

Männiku temporary accomodation building

Year:2011

Type:Open Competition

Scale:1890 m²

Status:II Prize

Client:Arhitektuuribüroo PLUSS; Riigi Kinnisvara

Team:Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla

Despite of the fact that inhabitants live in the house only temporarily, the purpose of this project was to create cozy domestic atmosphere with simple resources. Architectural ambition was to offer functional and high-quality space for very different users. The appearance of a building is peaceful intrinsic to northern architecture with a goal to harmonize comfortable home and soft values. Instead of an ambition to dominate over surroundings, there is a desire to blend in into the environment.

Sinika apartment building

Year:2010

Type:Invited Competition

Scale:1100 m²

Status:II Prize

Team:Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla

Tegemist on arhitektuurselt eklektilise piirkonnaga, kus asuvad põhiliselt 4-5 korruselised kortermajad ja läheduses tööstushoonestus. Sinika tänaval asuvatele sajandi alguse elamutele (k.a. praegu krundil asuv hoone) on iseloomulik lihtne ja toekas kuju, millest tuleneb ka pakutava hoone mahuline lahendus. Hoone paigutus ja maht eraldab hoovi ja mänguväljaku tänavast. Keskkonnast lähtuvalt on hoone paigutatud tänavajoonele. Sissepääsu markeerib sisselõige hoone mahtu, mis moodustab sissepääsule ka vihma ja tuulevarju.

Hoone põhiplaan on üles ehitatud üheksale (3×3) 6-meetrise sammuga ruudule, millest keskmine ruut on trepikoda, mida ümbritsevad korterid. Kõik loomulikku valgust mittevajavad ja nö. märjad ruumid on paigutatud ümber trepikoja, mis tagab maja läbivate šahtide ratsionaalse paigutuse ja annab võimaluse korterite tubade arvu ja konfiguratsiooni lihtsalt muuta. 2- ja 4-toalistes korterites on võimalik teha kõik toad ja köök eraldi, mis sobib hästi üürikorteri iseloomuga, samas on võimalik ka avatud köögi ja elutoaga variant. Kõikidest korteritest on vaated kahte suunda, mis tagab kõikedele korteritele otsese päikesevalguse.

Jakobsoni house

Year:2010

Scale:150 m²

Status:Built

Client:Leola Kinnisvara

Team:Joel Kopli

Pärnu Ice Festival area temporary roof

Year:2010

Type:Open Competition

Client:Pärnu Ice Festival

Team:Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla

Stage and Info pavilion

Year:2010

Type:Open Competition

Scale:9m2 + 9m2

Client:Estonian Forest and Wood Industries Association

Team:Joel Kopli, Kristel Jakobson (HAKA disain)

Metsatemaatikast lähtuvalt on avalikku linnaruumi paigutatud lõbus kooslus metsas leiduvast elusloodusest. Siin leiavad oma koha vineerplaatidest laseriga väljalõigatud puude, loomade ja lindude graafilised kujutised. Tekib kooskõla metsa ning sealt saadud produkti - vineerplaadi vahel, mis saabki ideeliselt linna- ja looduskeskkonna siduvaks elemendiks.

Plaatidena on kasutatud kahes kihis teineteise külge liimitud 1.5m x 3m suuruseid vineertahvleid paksusega 21mm (kogupaksuseks 42mm). Vineertahvlid on omavahel otsakuti ühendatud puidust tüüblitega ning nurkadest metallnurgikutega. Infopunktil kasutatud vineertahvlitest väljalõigatud kujutised kasutatakse ära avatuma iseloomuga lava juures. Tekib nn. positiiv (lava) – negatiiv (infopunkt) efekt, kus väljalõikamise käigus ei lähe materjali kaotsi.

Infopunkti sisenetakse vineertahvlitest väljalõigatud loomade ja puude kujutistest – igaüks saab vastavalt oma keha suurusele valida selleks sobiliku variandi. Infopunkti tumma seina on peidetud ekraan (seina paksuseks 80mm). Katusel paiknevad valgustid, mis suunavad valgusvihu läbi laes paiknevate linnukujutiste. Pimedal ajal tekivad infopunkti vahetusse ümbrusesse atraktiivsed metsateemalised valgusvihud.

Lava on tõstetud maapinnast 150mm kõrgusele. Lava esimene külg on avatud. Tagumisele küljele on paigutatud puu kujutised, mis moodustavad lavale taustseina. Külgedel paiknevad keskmise kõrgusega loomad. Lavapealset tegevust ümbritsevad põdrad, jänesed, puud ja öökullid.

Kuressaare Regional Training Centre

Year:2010

Type:Open Competition

Client:Kuressaare Ametikool

Team:Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla

Narva Joaoru

Year:2010

Type:International competition

Status:II-III prize

Client:3+1, Narva Linnavalitsus

Team:Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Markus Kaasik

Institute of physics, University of Tartu

Year:2010

Type:Open Competition

Scale:7300 m²

Status:I-III Prize

Client:Arhitektuuribüroo PLUSS; Univ. of Tartu

Team:Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Indrek Allmann

Planeeritud hoone juurdeehitus sulgeb olemasoleva L-kujulise hoone sisehooviga perimetraalseks majaks, millel on tugev logistiline seos erinevate hoonekorpuste vahel. Tekkivasse sisehoovi on kavandatud kõrghaljastusega rekreatiivala kus on võimalik hooajaliselt pidada väliloenguid. Olemasoleva ja uue hoone peasissepääsude vaheline ala on „traageldatud“ maastikuliselt siduvaks ribaväljakuks, mis loob selge tervikidentiteedi nii uuele kui vanale sissepääsule ning on ka heaks kohtumispaigaks hoone kasutajatele.
Eesmärk on projekteerida minimaalse võimaliku perimeetriga kompaktne hoone, milles on tagatud hea sisekliima ning maksimaalselt Füüsika Instituudi vajadustele vastav logistika. Hoone arhitektuurne lahendus arvestab ilmakaartest tulenevaid klimaatilisi mõjusid maksimaalselt. Hoone põhjakülg on väiksema sügavusega kindla rütmiga kabinettide osa, lõunaküljes on päikesevalgust ära kasutades planeeritud sügavam, vabama planeeringuga ruum. 12m kandeava vabastab plaani kandestruktuurist ja võimaldab osakondade ümberkorraldusi.Võimalus planeerida korruse pind vabalt, paindlikult vastavalt antud osakonna eripärale ja vajadustele suuremateks ja väiksemateks üksusteks, ruumide klastriteks. Lihtne vertikaalne logistika läbi vaheruumi (väikeste aatriumite) võimaldab osakondade rajamist läbi mitme korruse.
Hoone korpused on sisemiselt teineteisest selgelt eraldatud. Sissepääsu, söökla ning auditooriumite korpus (A korpus) ja praktikumide, kabinettide ning lihtsamate laborite korpus (B korpus) kõrgemas hoonetiivas. Mikroskoopiakeskus (C korpus) madalamas hoonetiivas. Kahe funktsionaalse üksuse vahel on atraktiivne vaheruum – aktiivne väli, mis seob kaks poolt ühtseks tervikuks ning organiseerib osakondade vahelist logistikat. Vaheruum laieneb kohati väikesteks aatriumiteks, mille heledaks viimistletud seinad peegeldavad loomulikku valgust maja keskele ning kust saavad lisavalgust siseruumid ja ühendusteed. Vaheruumide laiendused toimivad puhke- ja kogunemisruumidena.

Rovico office

Year:2008

Type:Interior

Scale:145 m²

Status:Built

Client:Rovico OÜ

Team:Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla

26.08.2014
I Prize in competition for Estonian Academy of Arts

KUU (including Eik Hermann) have been awarded first prize in the competition for Estonian Academy of Arts’ new building in Kalamaja! As alumni it certainly is something to be proud of.

KUU (including Eik Hermann) have been awarded first prize in the competition for Estonian Academy of Arts’ new building in Kalamaja! As alumni it certainly is something to be proud of.

20.06.2014
III Prize in competition for Arvo Pärt Centre

Joel teamed up with Kavakava architects to take part in competition for Arvo Pärt Centre in Laulasmaa. The result – III prize!

Joel teamed up with Kavakava architects to take part in competition for Arvo Pärt Centre in Laulasmaa. The result – III prize!

21.05.2014
Honorary Prize in Jaan Poska sculptural competition

KUU with Eik Hermann and Kristiina Tuubel (TAIKONAUT) participated in competition for Jaan Poska sculpture at Kadrioru Park. We are glad to announce that we received honorary prize!

KUU with Eik Hermann and Kristiina Tuubel (TAIKONAUT) participated in competition for Jaan Poska sculpture at Kadrioru Park. We are glad to announce that we received honorary prize!

21.03.2014
Honorary Prize in Tallinn Harbour area

KUU received honorary prize from northern part of Tallinn Old City Harbour area urban planning open / invited competition.

KUU received honorary prize from northern part of Tallinn Old City Harbour area urban planning open / invited competition.

14.02.2014
I Prize in Mardi street Tallinn

KUU in collaboration with Project O2 won the competition for a new apartment building in Mardi Street, Tallinn. The 3860 m2 building is due to completion in 2016

KUU in collaboration with Project O2 won the competition for a new apartment building in Mardi Street, Tallinn. The 3860 m2 building is due to completion in 2016

11.12.2013
Installation “Nobjekt” @ Vaal gallery

From 05.12 – 07.01 installation “Nobjekt” at Vaal gallery (Tartu road 80d, Tallinn). Installation has been curated by and made in cooperation with Maarit Murka. Sound installation by Vytis Purona.

From 05.12 – 07.01 installation “Nobjekt” at Vaal gallery (Tartu road 80d, Tallinn). Installation has been curated by and made in cooperation with Maarit Murka. Sound installation by Vytis Purona.

17.10.2013
Kiviõli Adventure Centre

Kiviõli Adventure Centre administration building has been built and opened!

Kiviõli Adventure Centre administration building has been built and opened!

03.10.2013
I Prize in Karepa

Our proposal “Ulualune” received a 1st prize in the competition for the private house and harbour building in Karepa. What an honour!

Our proposal “Ulualune” received a 1st prize in the competition for the private house and harbour building in Karepa. What an honour!

10.09.2013
Honorable mention in Tallinn Old Town

KUU received honorable mention from Estonian State Puppet Theatre extension competition

KUU received honorable mention from Estonian State Puppet Theatre extension competition

06.09.2013
Tallinn Architecture Biennale

KUU architects with Kavakava and Eik Hermann have been invited to participate in a TAB Curators’ Exhibition at Sprat-Tin Hall of the Ministry of Foreign Affairs. Together with 12 other inspiring studios we will present a new interpretation for a Soviet-era building or urban space in Tallinn. The exhibition will be open until the end of September 2013

KUU architects with Kavakava and Eik Hermann have been invited to participate in a TAB Curators’ Exhibition at Sprat-Tin Hall of the Ministry of Foreign Affairs. Together with 12 other inspiring studios we will present a new interpretation for a Soviet-era building or urban space in Tallinn. The exhibition will be open until the end of September 2013

21.06.2013
I Prize in Metsakalmistu cenotaph competition

KUU win the competition for a Cenotaph in Metsakalmistu, Tallinn. The cenotaph is for passed heads of state of Estonia whose burial location is unknown.

KUU win the competition for a Cenotaph in Metsakalmistu, Tallinn. The cenotaph is for passed heads of state of Estonia whose burial location is unknown.

02.04.2013
IV Prize in Tartu

We are proud to announce that we received a fourth prize (actually third because no first prize was given) together with Arhitektuuribüroo Dimensioon and Innopolis Insenerid in the open competition for a new Department Store in Tartu.

We are proud to announce that we received a fourth prize (actually third because no first prize was given) together with Arhitektuuribüroo Dimensioon and Innopolis Insenerid in the open competition for a new Department Store in Tartu.

28.03.2013
Finnlog stand at Ecobuild 2013

KUU had an opportunity to design a stand for laminated loghouse producer FINNLOG at Ecobuild 2013 (from 5th to 7th March 2013, London). Ecobuild is the world’s biggest event for sustainable design, construction and the built environment.

KUU had an opportunity to design a stand for laminated loghouse producer FINNLOG at Ecobuild 2013 (from 5th to 7th March 2013, London). Ecobuild is the world’s biggest event for sustainable design, construction and the built environment.

08.11.2012
Estonian Timber Awards 2012

Floriade 2012 Estonian pavilion KODA received special mention in Estonian Timber Awards 2012

Floriade 2012 Estonian pavilion KODA received special mention in Estonian Timber Awards 2012

11.10.2012
II Prize in Klooga

We are glad to announce that we received a second prize in competition for Klooga concentration camp outdoor exposition

We are glad to announce that we received a second prize in competition for Klooga concentration camp outdoor exposition

01.10.2012
Nomination for Estonian Cultural Endowment Prize

Good news again – KODA has been nominated for Estonian Cultural Endowment Prize in architecture category

Good news again – KODA has been nominated for Estonian Cultural Endowment Prize in architecture category

Nomination for the Mies van der Rohe Award 2013

Our project KODA has been nominated for the European Union Prize for Contemporary Architecture – Mies van der Rohe Award 2013

Our project KODA has been nominated for the European Union Prize for Contemporary Architecture – Mies van der Rohe Award 2013

01.07.2012
This is the beginning of our new website…

…and also the last post You can see scrolling the page all the way down. Thank You for your visit!

…and also the last post You can see scrolling the page all the way down. Thank You for your visit!

19.12.2012
Koda @ Diivan

Diivan Magazine asked us to talk about Koda and living in wood generally. Go find the interview “Puidu sees elamise võlu” from December 2012 issue!

Diivan Magazine asked us to talk about Koda and living in wood generally. Go find the interview “Puidu sees elamise võlu” from December 2012 issue!

02.10.2012
Koda @ Domus

“KUU Architects: Estonian Pavilion – A wooden pavilion reinterprets the oldest Estonian construction archetype, the koda: its modular attributes allow for multiple functions and spatial configurations”

“KUU Architects: Estonian Pavilion – A wooden pavilion reinterprets the oldest Estonian construction archetype, the koda: its modular attributes allow for multiple functions and spatial configurations”

01.10.2012
KUU arhitektid @ Facebook

Join us in Facebook to find latest news, events and project updates!

Join us in Facebook to find latest news, events and project updates!

14.09.2012
Koda @ Blog del Diseño

“Koda, un pabellón que representa el origen de la construcción de madera en Estonia”

“Koda, un pabellón que representa el origen de la construcción de madera en Estonia”

11.08.2012
Koda @ FRAMEweb

“Koda Estonia Pavilion by KUU Architects – Historic Architecture, Modern Interpretation”

“Koda Estonia Pavilion by KUU Architects – Historic Architecture, Modern Interpretation”

21.07.2012
Memorial of the victims of Communism under public discussion

Both our winning proposals for Memorial of the victims of Communism are under public discussion. Exhibition with proposed ideas are touring around Estonia during next year. You can leave your comment online or into exhibition guestbook

Both our winning proposals for Memorial of the victims of Communism are under public discussion. Exhibition with proposed ideas are touring around Estonia during next year. You can leave your comment online or into exhibition guestbook

18.07.2012
Memorial of the Victims of Communism @ Archdaily

“Situated on northern coastal limestone cliff near town Paldiski, which was a closed military nuclear submarine base in soviet times, their design attempts to revitalize the place and bring more awareness to people of the region”

“Situated on northern coastal limestone cliff near town Paldiski, which was a closed military nuclear submarine base in soviet times, their design attempts to revitalize the place and bring more awareness to people of the region”

16.07.2012
Floriade pavilion at ERAMU & korter cover

We are flattered that our pavilion in Floriade 2012 has landed at ”ERAMU & korter” summer issue cover page. Inside one can find very well written review by architecture critic Jarmo Kauge.

We are flattered that our pavilion in Floriade 2012 has landed at ”ERAMU & korter” summer issue cover page. Inside one can find very well written review by architecture critic Jarmo Kauge.

KUU OÜ

Address:Kopli 25, Tallinn 10412, Estonia

Phone:+3725113300

E-mail:info@kuu.ee

Account nr.:221052072331

IBAN:EE022200221052072331

MTR nr.:EEP002097 (10.03.2011)

Reg. nr.:12070262

KUU

…is Estonian creative team around a core of three architects: Joel Kopli, Koit Ojaliiv and Juhan Rohtla. With successful showings at many architecture competitions in recent years, KUU has been receiving increasing attention on the Estonian architecture landscape.

Koit Ojaliiv
Architect / Partner

E-mail:koit@kuu.ee

Phone:+37256626243

Joel Kopli
Architect / Partner

E-mail:joel@kuu.ee

Phone:+3725113300

Juhan Rohtla
Architect / Partner

E-mail:juhan@kuu.ee

Phone:+37255633485

Väljavõte Juhani kirjeldusest